vasta: "Ma ma käisin ikka seal taga taga sagaristis, kus suur avikala oli, kus roog roog selja roog nagu pagu saag ja liha tükid kui soldati sineli jupid!"
Teised naersivad, et kõhud vabisesivad hiidlase kentsaka jutu üle.
29. Hiidlase teejuhatamine.
J. Rootslane Võnnust.
Tartlane läinud Hiiumaale. Küsinud hiidlase käest teed.
Hiidlane juhatanud: "Mine alt ua ja tagast tua, selt poolt seda ja tolt poolt toda, nende kahe vahe pealt. Kadakase kaheharulise kuuse juurest pööra äkisti mõlemat kätt! Mine nüüd!"
30. Mustvee mehe adress.
J. Neublau. Jootmalt.
Kas sinu tunneb Kükita küla Miketa Jäskat? Suur kõrge kivimaja, puu vundament, aknad vasta ust. Noo see esimene ei ole mitte tema oma maja ja need teised on kõik võerad. Sinu läheb suurest külast läbi, tuleb väike küla; sinu läheb sealt veel läbi, siis tuleb karjamaa, väike mets põõsa taga. Siis küsib karjapoisi käest. Tema juhatab sind suurde metsa ja sinu keerab seal napraava ja naleeva ja otsib ise.
31. Ei ole ühtegi versta.
J. P. Sõggel Paistu Kaarlist.
Tartlased läinud linavooriga Pärnu. Mulgid tulnud sealt tagasi. Juhtunud Kikepera soo peal vastastikku kokku.
"Kui mitu versta siit Pärnu on?" küsinud minejad tulejatelt.
"Ei siin ole ühtegi versta, verstad on maanteel!" vastanud mulgid.
32. Rahateenistus.
J. Ratas V. Lõevest.
Saarlane läinud kevadel suurele maale raha teenima. Sügisel tulnud tagasi: ei enam riideid seljas, ei raha kopikat taskus, ei saapasäärigi enam peal.
Teised kodu küsima: "Kudas sa suise aja ära viitsid?"
Mees vastanud: "Käisin kõik kuuldud kohad läbi. Käisin hulga maad teinepool Petlemma ja Jerusalemma!"1
Teised küsima: "Kas olivad Petlemm ja Jerusalemm suured linnad ka?"
Mees vasta: "Küllap ennemuiste olivad, aga praegu pole seal enam muud majasid kui kumbkis üks ainus kõrts! Tahtsin sealt edasi minna maailma otsani. Läksin siis kuni Abja mõisa. Edasi ei saanud enam – Venekeel tuli vasta. Pöörsin tagasi. Käisin veel poole Tallinnamaad ja tüki Audru kihelkonda läbi. Seni jõudis sügise kätte. Ma hakkasin koju poole tulema. Suurel väinal olime kimpus. Tuul pööris otse vasta, kipper pidi kivirahnude sekka tüürima, ei tahtnud miski moodi Kuivastesse saada. Viimaks hakkasivad mehed laevast riistu merde heitma, et laeva kergitada. Minagi võtsin nua taskust, lõikasin saapa sääred pealt ja viskasin merde. Viimaks saime Kuivastesse. Raha olivad mul mõlemad taskud kuhjani täis. Tulin Kalmu põllule, heitsin natuke puhkama. Silmad läksivad aga kinni, kui kuulsin, kudas raha taskust kõlinal maa alla veeres. Mine, võta veel kinni!"
33. Maailma läbi käinud.
M. Rekkaro Raikülast.
Saarlane olnud 9 aastat omalt maalt ära. Viimaks tulnud koju, just nagu isand ise.
Külarahvas küsima, kus isand seni olnud.
Isand jutustama: "Olen kõik maailma läbi käinud. Paides olin madruseks. Tahtsin sealt korra ikka ka Amerikasse purjutada, aga see mõtte jäi katki. Käisin ometi laevaga Rakveres ja Narvas, sealt purjutasin viimaks Tallinna kaudu Saaremaale. Võerast keelt sai küll õppida. Vene keelt on mull põlveni. To kavorit sa moi paruski? Vas is tas? Hale tikkari tinari krumm. Sakih muntskari nikatso ale kakari lell häda pirakas! Saksa keelt mull silmini, Eesti keelt üle pea!"
Saarlased kiitsivad kõik ammuli suudega isanda Vene, Saksa ja Eesti keelt.
34. Holstre mees Jerusalemmas.
J. P. Sõggel Paistu Kaarlist.
Holstre mees käinud Pärnu teel Jerusalemma kõrtsis.
Pärnust koju tulles kiidelnud teistele: "Kas teate, mina olen Jerusalemmas käinud."
Teised küsima: "Noh mis seal näha oli ka?"
Mees vasta: "Mis seal näha? Just sedasama, mis meie Holstre kõrtsis!"
35. Narva!
J. Sirdnak Narvast.
Kõik, kell maal elu igavaks läinud ehk kes tööd ei viitsi teha, need tulevad aga Narva.
Kui vareski maa poolt lendab, siis vaagub ta ikka: "Narva! Narva!"
Küsitakse ta käest: "Miks sinna?"
Vastab vares: "Hobune suri! Hobune suri!"
36. Linna saiad.
J. Holts Nõvalt.
Korra läinud Rootsi mees Tallinna.
Harku mäe peale jõudes näinud mees linna tornisid. Võtnud kohe leivakoti kätte ja ütelnud ise: "Leiva kotike, mis ma sind enam vean, juba linnasaiad paistavad!"
Ütelnud ja visanud leiva koti maantee kraavi. Ise annud hobusele pihta ja hüüdnud: "Nõõ oikin! Nõõ oikin!"
37. Kas Tallinna peremees kodu?
J. Johannes Hiiu Kõrgessaarest.
Hiidlane sõitnud Tallinna.
Õhtu läinud mees suurdesaksa poodi ja küsinud: "Kas teie linna peremees kodu ka?"
Poesellid teinud seda kuuldes suured silmad. Üks küsinud: "Mis sa siis õige linna peremehest tahad?"
Hiidlane vasta: "Noh vaata mulle meest! Kelle käest ma siis lähen öömaja küsima!"
38. Kaarli kiriku kambri otsas.
J. Kurgan Kurnalt.
Talumees jätnud hobuse Tallinna uulitsale lahtiselt seisma, ise läinud poodi.
Seni läinud hobune oma teed.
Mees tulnud poodist välja. Ei hoost enam kusagilgi.
Mees mööda linna hoost taga otsima. Saanud tuttavaga talumehega kokku. Kohe küsima: "Kas sa mu hoost nägid?"
Teine vasta: "Jah ma nägin küll ühte meheta hoost, tuli Kaarle kiriku kambriotsas mull vasta, läks ikka "Kassisaba" poole. Eks sa ütelnud mulle, ma oleksin hobuse kinni pidanud!"
39. Vene turu toa taga.
J. Kurgan Kurnalt.
Talueit läinud esimest korda taadiga Tallinna. Turul eksinud teine teisest ära.
Taat ootab eite tagasi. Ei eite tule. Läheb otsima.
Leiab tuttava talumehe. Selle käest kohe küsima: "Kas nägid meie eite ka kusagil hulkumas?"
Mees
Kaks kõrtsi Pärnu juures.
