sirutas käe. Masklin vaatas seda kartlikult.
„Vabandust?” küsis ta viisakalt.
Võõras ohkas. „Kui kätt pakutakse, siis tuleb seda raputada,” ütles ta.
„Tuleb või? Miks?”
„Selline on traditsioon. Mina olen Dorcas del Ikatessid.” Võõras muigas kõveralt. „Kas sa enda nime tead?” küsis ta.
Masklin ei teinud küsimust kuulma. „Sa ütlesid enne, et jälgid inimesi. Mida sa sellega mõtlesid?” uuris ta.
„Ma jälgingi inimesi. Uurin nende käitumist, noh. Just seda ma teen. Inimesi jälgides võib tuleviku kohta palju teada saada.”
„Kas sa tahad öelda, et see on nagu ilmaennustamine?” küsis Masklin.
„Ilma? Muidugi, ilmaennustamine!” Nüüd venis naeratus noomi näol hiiglasuureks. „Ilmast teate teie ju kõike. On see ilm siis võimas asi?”
„Kas sa oled sellest kuulnud?” päris Masklin.
„Ainult vanadest juttudest. Hmm.” Dorcas mõõtis Masklinit pilguga. „Aga mina mõtlesin, et Väljast tulnud on pisut teise kujuga. Meile tundmatu eluvorm. Tulge õige minuga kaasa. Ma näitan teile, mida ma mõtlesin.”
Конец ознакомительного фрагмента.
Текст предоставлен ООО «ЛитРес».
Прочитайте эту книгу целиком, купив полную легальную версию на ЛитРес.
Безопасно оплатить книгу можно банковской картой Visa, MasterCard, Maestro, со счета мобильного телефона, с платежного терминала, в салоне МТС или Связной, через PayPal, WebMoney, Яндекс.Деньги, QIWI Кошелек, бонусными картами или другим удобным Вам способом.
