portfelli lahti, vaatas sisse, pistis koguni käe portfelli, läks näost siniseks ja pillas portfelli boršikastrulisse. Portfell oli tühi: ei Stjopa kirja ega lepingut, ei välismaalase passi, raha ega kontramarke. Ühesõnaga, mitte midagi peale tollipulga.
„Seltsimehed!” röögatas esimees nagu meeletu. „Võtke nad kinni! Meie majja on tunginud mustad jõud!”
Pole teada, mis Pelageja Antonovnal pähe võis tulla, aga ta lõi käed kokku ja karjatas:
„Tunnista üles, Ivanõtš! Pääsed kergemini!”
Nikanor Ivanovitši silmad valgusid verd täis, ta raputas naise pea kohal rusikaid ja kähistas:
„Sa igavene loll!”
Siis aga valdas teda nõrkus ja ta vajus toolile, olles ilmselt otsustanud leppida paratamatusega.
Samal ajal seisis Timofei Kondratjevitš Kvastsov trepikojas, surus kõrva, siis silma vastu esimehe korteri ukse lukuauku ja oli uudishimust hinge heitmas.
Viis minutit hiljem nägid majaelanikud, kes hoovis juhtusid olema, kuidas esimees kahe mehe saatel väravast välja läks. Pärast räägiti, et Nikanor Ivanovitš oli näost täiesti ära langenud, et ta tuikus nagu joobnu ja pomises midagi.
Конец ознакомительного фрагмента.
Текст предоставлен ООО «ЛитРес».
Прочитайте эту книгу целиком, купив полную легальную версию на ЛитРес.
Безопасно оплатить книгу можно банковской картой Visa, MasterCard, Maestro, со счета мобильного телефона, с платежного терминала, в салоне МТС или Связной, через PayPal, WebMoney, Яндекс.Деньги, QIWI Кошелек, бонусными картами или другим удобным Вам способом.
