uhke vaade vanalinnale, pitsilisele raekojatornile ja tagaplaanil kõrguvale hiigelbasiilikale Basilique Nationale du Sacré-Cœur. Küllap torkab silma ka platsinurgast mõni samm allapoole linnasüdame poole jääv Muusikariistade muuseum, üks juugendstiili musternäiteid. Platsi ääristav Magritte’i muuseum on ühendatud Belgia Kuninglike Kunstimuuseumidega (Musées royaux des Beaux-Arts de Belgique), mis pakub vaadata nii vana kui ka uuemat kunsti, valdavalt praeguse Belgia ala meistritelt. Astudes platsinurgalt sisse muuseumi kunstiraamatute poodi, näete ära ühe tõeliselt paeluva art noveau stiilis fuajee, kus samas stiilis on nii põrand kui ka vitraažid, nii lambid kui ka lift, nii ukse- kui ka seinakaunistused. Kunstimuuseumist möödas, hakkab silma üks Brüsseli kaunimaid kirikuid, filigraanse raidkunstiga võluv Notre-Dame du Sablon (14. saj). Kiriku vastas, üle tänava, püüab pilku väike haljasala, mille piiret ehivad mitmeid meistrimehi kujutavad skulptuurid. Väikese Liiva Platsi ehk place du Petit-Sabloni keskmeks on aga skulptuurigrupp, pühendatud krahvidele Egmont ja Hornes, kelle vastuhakk Hispaania võimudele (16. saj) lõppes kõrgaadlike jaoks erandliku kohtuotsusega – peade maharaiumisega. Lisaks arvukatele filmidele, raamatutele ja kuuldemängudele on sellest loost inspireeritud ka J. W. Goethe kurbmäng „Egmont” (esietendus 1789), millele kirjutas Viini Burgtheatri palvel muusika L. v. Beethoven (1810, „Egmonti avamäng”). Jumalaemakirikust südalinna poole jääv plats on tuntud kui place du Grand-Sablon. Nädalavahetustel peibutatakse siin turiste antiigi- ja vanavaraturuga, kuid sama laadi kaupa pakuvad ka ümbruskonna tänavate (rue des Minimes jt) arvukad kauplused, kallist antiigist kuni lihtsa vanakraamini. Seistes seljaga kiriku poole, leiate vasakut kätt ka mõned Brüsseli kesklinna kaunimad sisustuskaupade poed, ühes neist müügisalongi keskel kena restoran. Rue Blaes viib otseteed Brüsseli kuulsale igahommikusele kirbuturule platsil nimega Jeu-de-Balle, mis asub linnajaos Marolles. Tegemist on Brüsseli ühe vanima linnajaoga, mil on põnev ja iseloomulik ajalugu. Viimastel sajanditel on linnaosa omandanud hoopis kireva ilme ja praegu ei kuulu Marolles kindlasti mitte linna parimate aadresside hulka… Samal ajal räägitakse selle kandi taas hinda tõusmisest jõukama loomerahva seas, kuid paraku ei ole see tendents veel silmaga nähtav. Samas kõrval asub kunagine Hellemansi töölisasula ehk Cité Hellemans, nimetatud nii kvartali rajanud arhitekti järgi. Aastail 1906–1915 valminud töölisbarakid, nagu neid maju Jeu-de-Balle’i platsiga piirneval tänavanurgal (rue de la Rasiére) nimetatakse, olid omal ajal väga suureks sammuks korteripuuduses ja sotsiaalses viletsus vaevelnud töölisklassi jaoks. Kolmetoalised korterid gaasi, vee ja elektriga – see kõik oli „uhkem kui unistus”! Isegi rõdude ja värviliste telliste lisamisega fassaadimustrisse püüdis arhitekt ühetoonilist elamist rõõmsamaks muuta. Praegu on Hellemansi kvartal asustatud valdavalt sisserännanute poolt. Üks iseloomulik joon on Marolles’il veel – just siin linnajaos võib leida ridamisi vähem või rohkem vaimukaid maalinguid majaseintel, kohati tromp l’oeil’ (pr, silmapete) laadis, kohati koomiksite stiilis. Võimalik, et seegi on belglaste jaoks üks võimalus oma koomiksivaimustust välja elada… Igatahes päris lustlik on neid pilte seintel märgata. Just nimelt märgata, sest tihtipeale võib avastada pildi mõnelt majaseinalt tänaval, mida mööda korduvalt käidud, ilma et midagi silma oleks jäänud. Vaadata tuleb lihtsalt õige nurga alt. Rue Haute juhib Marolles’ist tagasi südalinna, mööda kirikust Notre-Dame de la Chapelle. Rue Haute’il tasub pöörata tähelepanu majale nr 132, kus elas ja suri (1569) maalikunstnik Pieter Bruegel vanem ning kus sündisid ka tema kaks poega Pieter ja Jan. Notre-Dame de la Chapelle’i kirikus võite aga üles otsida kuulsa kunstniku ning tema naise matmispaika meenutava epitaafi. 13. sajandil valminud kirik torkab silma nii oma suuruse, gooti ja romaani stiilide sulami kui ka harjumatult madala ning omapärase kujuga tornikiivriga. Siit võib suunduda tagasi südalinna või hoopis Anspachi bulvarile ja jalutada mööda seda kirevat peatänavat, heites möödaminnes pilgu uhkele Börsihoonele (19. saj), De Brouckère’i platsini ja Kuningliku ooperiteatrini Monnaie/Munt. Ja ongi ring täis!
Kui jalad ikka veel kannavad, võib jätkata muuseumidega või hoopis Belgia disaini ja moodi pakkuvate luksuskauplustega, mis asuvad rue Antoine Dansaert’il (näit butiik Stijl – Belgia nimekaimad moedisainerid; butiigid Olivier Strelli; Annemie Verbeke jt) või Grasmarktile suubuvas galeriis nimega Galeries Royales Saint-Hubert/Galerie de la Reine (nt kuulsad Delvaux’ firma käekotid, käsitöö, hinnad alates 2300 eurost; Manufacture Belge de Dentelles’i ehtne käsitööpits; Val Saint Lambert’i kristall jne). Rahvusvaheliselt tuntud kaubamärkide butiigid leiate kesklinna ümbritseval ringtänaval, metroojaamade Porte de Namur/Naamse Poort ja Louise/Louiza vahele jääval kesklinnapoolsel bulvaril, mis kannab osalt nime boulevard du Regent, osalt boulevard de Waterloo. Nimekaid kaubamärke pakuvad ka luksusärid teispool ringteed asuval avenüül Louise/Louizalaan. Kui siin aga tänavanurgaga eksite ja pöördute chaussée de Wavre’ile/Wavrsesteenweg või chaussée d’Ixelles’ile/Elsensesteenweg, satute hoopis aafriklaste linnaossa Matonge. Ärge imestage – see on ju Brüssel!
Kui juba Brüsselis olla, tahaks ilmselt ära näha ka Euroopa institutsionaalse südamiku. Kui aga tööasjad niigi Eurokvartalisse viivad, siis leiate järgnevast häid vihjeid, kuidas napi vaba ajagagi ümbruskonnas Brüsselile igiomast ja vaatamisväärset leida.
Linnasüdamega piirnevast Brüsseli pargist viib rue Belliard otseteed Euroopa Parlamendi hoonetekompleksini, mille laiadelt trepiastmetelt torkab juba kaugelt silma kiri Parlamentarium. Euroopa Parlamendi külastuskeskus on avatud tasuta külastusteks seitsmel päeval nädalas. Interaktiivse ekspositsiooni selgitusi saab kuulata ka eesti keeles. Kes tahab aga väisata parlamendi istungitesaali (Hemicycle), saab seda teha vaid tööpäeviti teatud kellaaegadel (sissepääs Rue Wiertz 43, vajalik isikut tõendav dokument). Kui pärast asist keskkonda tekib tahtmine näha taas midagi ehedalt kohalikku, siis jalutage läbi kena Leopoldi pargi Jourdani platsile, kus seisab Brüsseli kuulsaim friikartuliputka Maison Antoine. Väidetavalt saab just siin linna parimaid friikartuleid ja kuigi kioski ümbrus pole teab mis kena, näeb siin tõepoolest pea alati rahvast järjekorras seismas. Jourdani platsilt jõuab Froissarti tänavat pidi mõne minutiga Euroopa Komisjoni hooneni (ehitatud 1963–1969, hiljem renoveeritud) nimega Berlaymont. Kui teised EL-i institutsioonide hooned kannavad EL-i ajalukku märkimisväärse panuse andnud poliitikute nimesid, siis nimetus Berlaymont on pärit kunagi sel maatükil asunud augustiinlaste nunnakloostrilt. Esmalt tuleb aga mööduda pruuni marmorfassaadiga Justus Lipsiuse hoonest (J. Lipsius, õieti Joost Lips, oli Brüsseli lähistelt pärit 16. sajandi õpetlane), kus kogunevad tippkohtumistele EL-i valitsusjuhid ja mis peaks olema tuttav Brüsselist maailma lähetatavatest teleuudistest. J. Lipsiuse hoonet eraldab Komisjonihoonest ristmik, mille keskel on ringikujuline haljasala. Schumani plats ehk rond-point Schuman/Schumanplein ongi Eurokvartali südamikuks. Mõistagi ei tule platsi nimetus tuntud saksa helilooja Robert Schumanni nimest, vaid on nimetatud nii Prantsuse välisministri, Luksemburgist pärit Robert Schumani (1886–1963) auks, kes oli üks EL-i alusepanijaid ja kelle büst seisab samas lähedal asuva Juubelipargi peasissepääsul. Tulenevalt R. Schumani avaldusest, mille ta tegi 9. mail 1950. aastal ja mille sisuks oli prantslase J. Monnet’ ettepanek allutada Prantsusmaa ja Saksamaa söe- ja terasetööstus rahvusülesele Ülemametile, tähistame 9. maid Euroopa päevana. R. Schumani avaldus oli esimeseks oluliseks sammuks Euroopa ühendamise suunas.
Brüsseli kuulsaima friikartuliputka juures Jourdani platsil näeb alati järjekorda…
Siinkohal on suur tahtmine ahvatleda jalutaja kõrvale otseteelt Juubeliparki, põhjuseks art noveau meistriteosed, mille nägemist pole põhjust kahetseda. Mõni minut kiiret kõndi mööda Archimedese-nimelist tänavat ja oletegi Ambiorixi väljakul. Jätkates teekonda põiki läbi pargi, hakkab haljasalalt väljumisel paremat kätt silma erakordse ehissepisega kaunistatud
