elamutega. Kuigi väikekodanliku mõttelaadi kandjaks peetud ning ülesuhkurdatud kondiitrikoogikestega võrreldud, õhkub neist majadest – lisaks aristokraatlikule prestiižiihalusele – ometi kutsuvat hubasust, individuaalsust, turvatunnet ja sarmi. Mõistagi on hinnang – nagu alati – vaataja silmades, kuid pilkupüüdvad on beaux-arts-stiilis hooned päris kindlasti.
Maison Saint-Cyr, 1903, arh G. Strauven.
Ka see on Brüssel! Värvikas Matonge´i kvartal.
BRÜSSELI MITU PALET
Ennekõike üllatab Brüssel mujalt Euroopast tulijat oma tavatu kooslusega. Kui enamasti võib võõrast linna nägematagi lähtuda sellest, et kui juba aadress väärikale asukohale viitab – näiteks raekojaplatsi, linnasüdame või mõne nimeka institutsiooni vahetu lähedus –, siis pole altminekut elamispaiga asukohavalikuga karta.
Brüsselis see päris nii ei ole ja ootamatuid üllatusi võib pakkuda ka kõigi eelduste kohaselt teatud miljööd tagav piirkond. Nii näiteks pruugib eemalduda vaid mõnisada meetrit Euroopa Parlamendi hoonest ja leida end – eurooplase jaoks – hoopis võõrapärasest keskkonnast. Samuti ei tähenda mõni kesklinna läbiv peatänav sugugi elitaarselt urbanistlikku elukeskkonda, rääkimata sellest, et avenüü uhket nimetust kannab vahel hoopis pisike tänavajupp. Brüssel on kord juba raskelt määratletav ning selle – esmalt äärmiselt arusaamatu – kirevusega harjumine ja selles orienteerumine võtab üksjagu aega. Mingil hetkel võib see kooslus olla häiriv, mingil hetkel muutuda paeluvaks, isegi ajutiselt omaseks või vähemalt huvipakkuvaks, tekitades hulgaliselt küsimusi… Selline on valdavalt Brüsseli kesklinn, kuid ka lõuna-edela ning põhjaloode suunas jäävad linnarajoonid.
Suundudes näiteks metroojaamast Porte de Namur/Naamse Poort tänavale nimega chaussée de Wavre/Waverse Steenweg, võib leida end aafriklaste elu- ja ärikvartalist ehk Matonge’ist nagu kohalikud seda kanti nimetavad. Nimetus Matonge tuleneb Kongo pealinna Kinshasa (aastani 1966 Belgia kuninga Leopold II järgi Léopoldville) samanimelisest turuplatsist. 20. sajandi keskel seadsid end selles piirkonnas sisse Kongost Belgiasse saabunud tudengid, pärast Kongo iseseisvumist (1960) tuli rahvast mitme immigratsioonilainega juurde ja nüüdseks koosneb ümbruskonna asustus eri riikidest pärit aafriklastest. Belgia Kongost on näiteks pärit Nissim Israel, kes on teinud endale moemaailmas nime kui Olivier Strelli. Põhjavaksali (Gare du Nord) tagune piirkond meenutab aga pigem Istanbuli, Lõunavaksali (Gare du Midi) kirevast ümbrusest rääkimata. Siinsel igapühapäevasel suurel turul, mis kestab lõunani, võib tekkida tahtmatult küsimus, kas ma olen ikka üldse Euroopas… Põnev elamus on garanteeritud, kuid raha ja dokumendid hoidke hoole all! Valloonias on aga siiani külasid, kus kogu rahvastik on pärit Sitsiiliast. Belgia kutsel saabusid itaallased ja sitsiillased tööle Valloonia kaevandustesse kahe maailmasõja vahel. Selliseks tulijaks oli ka laulja Salvatore Adamo isa. Türgist ja Marokost tuldi aga Belgiasse 1960. aastail, kui autotööstuses ja ehituses valitses buumiaeg. Brüsseli niigi multikultuurne pale omandas veelgi enam värvi tänu 20. sajandi teisel poolel toimunud sisserändudele Indiast, Pakistanist, Ladina-Ameerikast ja Põhja-Aafrikast ehk Magribist. Brüsseli moslemid käivad koos Juubelipargi nurgal asuvas suures mošees ning ortodokssed juudid elavad Leopoldpargi kliiniku vastas paiknevas kvartalis. Nii ongi Brüsseli kesklinn suuresti sisserännanute päralt ja paljud kohalikud, kuid ka eurooplastest-ameeriklastest ametnikkond, on asunud elama äärelinnadesse.
Linna kirde-kagu, ida ja lõuna suunal laiuvad kaunid-rahulikud eramupiirkonnad, kus valitseb hoopis teine elukvaliteet ja – keskkond kui Brüsseli kesklinnas. Võttes ette jalutuskäigu lõunasuunal, Uccle’i ning Rhode-St-Genèse/Sint-Genesius-Rode piirkonnas, või linnasüdamest kirde-ida poole jäävates Woluwe-Saint-Pierre’i/Sint-Pieters-Woluwe, Woluwe-Saint-Lambert’i/Sint-Lambrechts-Woluwe ja Kraainemi asumites, Tervuereni avenüü ümbruses või Woluwe pargiga piirnevas elurajoonis, mille kaunis nimi Linnulaul (Chant d’oiseau/Vogelzang) räägib iseenda eest, avaneb hoopis teine maailm, mis paneb unustama, et samas linnas on piirkondi, mis meenutavad pigem Türgit, Marokot, Kongot, Araabiat või Indiat. Teisalt on tähelepanuväärne, et võõrapäraseid piirkondi Brüsselis ei eirata ning tihtipeale otsitakse lõõgastumiseks-einestamiseks just mõne sellise kvartali kohvik-restoran, mis pakub vaheldust EL-i institutsioonide steriilsevõitu keskkonnale. Samuti ei põhjusta teistsugune nahavärv või rahvuslik riietumisstiil mingisugust suhtlemistakistust, mis iganes rahvusest ka keegi on. Vastastikused mõjutused ning muutused mentaliteedis algavad argipäevas ning üks vaieldamatult meeldejäävamaid kogemusi oli minu jaoks vändata fitness-klubis jalgratast kõrvu kolme keskeas marokolannaga, kes kõik olid kenasti traditsioonilistes pearättides ja pikkades keha katvates tuunikates… Igatahes ühendas meid mulle osaks saanud soe naeratus, ühisest pingutusest rääkimata… Siirast tänutunnet ja lugupidamist tundsin mind polikliinikus abistanud meditsiinipersonali vastu, kellest paljude rahvust ma ei osanud isegi määratleda.
Brüssel on kirev ja erinevate ajalooetappidega seonduv immigratsioon on jätnud siia vääramatu jälje. Esmapilgul võõrastav ja harjumatu, õpetab see aja jooksul tolerantsi ja avatust maailmale ning paneb mõtlema tänase ja tulevase Euroopa üle.
Brüsseli korterikuulutusi uurides võib jääda hätta isegi parima prantsuse keele oskuse juures, rääkimata sellest, kui keeleoskust napib. Kinnisvarakuulutused kasutavad lihtsalt oma keelt, sealhulgas reklaamipinna kokkuhoiuks tihtipeale lühendeid, mida vaid kogemus tõlgendama õpetab. Kui seda, et sdb (salle de bains) tähendab vannituba, sdd (salle de douche) duširuumi, ch (chambre) tuba, bur (bureau) kabinetti ja cuis éq (cuisine équipée) sisustatud kööki, võib veel taibata, siis selle peale, et dv või dble vitr (double vitrage) tähendab topeltaknaid, fo (feu ouvert) ehtsat kaminat ehk siis „lahtist tuld” ja sàm (salle à manger) söögituba, on juba raskem tulla. Nii nagu paljudes teisteski maades, loetakse ka Belgias tubadeks vaid n-ö magamistubasid, millele lisanduvad eraldi elutuba, söögituba, kabinet/büroo, juhul, kui need kõik ka olemas, kuid kindlasti vähemalt elutuba. Ka korruseid loetakse siin – nagu Saksamaalgi – alates meie mõistes teisest korrusest. Esimene korrus on maapealne korrus ehk rez-de-chaussée. Soklikorruseta, madalal vundamendil ühekorruselise maja kohta öeldakse aga hoopis maison/villa de plain-pied. Köögid võivad olla nii pooleldi sisustatud (demi éq), mis võib tähendada vaid mõningaid köögikappe, super éq või hyper éq, mis tähendab suurepärast täissisustust koos kõigi vajalike köögimasinatega, kuid kindlasti vähemalt pliidi, ahju, tõmbekapi, nõudepesumasina ning külmikuga. Cuisine américaine ehk Ameerika köök tähendab Belgias avatud kööki, mõnedes tõlgendustes ka hästi sisustatud kööki, kitchenette aga väikest hädapärast kööginurka. Köögi juurde kuulub tihtipeale ka vaheseinaga eraldatud ja tõeliselt väärt majapidamisruum (buanderie), kus paiknevad või kuhu saab paigutada pesupesemismasina, kuivatusresti või kuivatusmasina, mustapesukorvi jms. Üks omapärane väljend on hall de nuit ehk pime esik, mille all mõeldakse (magamis)tubadesse ja pererahva vannituppa viivat kitsast esikut, mis tavaliselt ei ole külaliste päralt nagu sissepääsuhall või esik-vestibüül (hall d’entrée, vestibule). Sõnal foyer on prantsuse keeles aga hoopis palju tähendusi ja fuajee mõistes seda eriti ei kasutatagi. Kui juba sissepääsust juttu, siis turvauks (rauduks) kannab nimetust porte blindée. Vaatamata prantsuskeelsete belglaste mitte just soosivale suhtumisele inglise keelde, esineb maaklerite sõnavaras ka ingliskeelseid väljendeid. Seda, et living tähendab elutuba (salle de séjour) ja dressing riietumistuba ehk avatud riidekappi, pole raske taibata, kuid maja või korteri kohta kasutatav prantsuse-inglise segakeeles väljend haute standing on üpris arusaamatu. Tähendama peaks see eksklusiivsemat uudset kortermaja või korterit, tegelikkuses on see meie mõistes tihtipeale lihtsalt avaram korter moodsa(ma)s kortermajas. Tõeliselt esindusliku korteri või kortermaja kohta öeldakse
