huumorisoon?
Poolteist tundi hiljem
VS:
Kulla tundmatu proua Rothner, ma vastan teile homme. Nüüd lülitan oma arvuti välja. Head õhtut, head ööd, kuidas soovite.
Leo Leike
Neli päeva hiljem
TEEMA: vastuseta küsimused
Kallis proua Rothner, andestage, et endast alles nüüd märku annan, mul on praegu pisut tormiline aeg. Te tahtsite teada, kuidas ma küll eksikombel oletasin, et te ei vajanud oma ei-vea seletamiseks rohkem kui kakskümmend sekundit. Noh, teie meile lugedes tundub, nagu oleksid nad välja pursatud, kui lubate mulle säärase hinnangu. Ma oleksin võinud kihla vedada, et te olete kiirrääkija ja kiirkirjutaja, pulbitsev persoon, kelle jaoks argipäeva kulg ei edene iial piisavalt kiiresti. Teie meile lugedes ei suuda ma neis ühtki pausi näha. Toonilt ja tempolt tunduvad nad olevat hooga tehtud, hingetõmbeta, energilised, kiired, isegi veidi erutatud. Nii nagu teie ei kirjuta keegi, kellel on madal vererõhk. Mulle näib, et teie spontaansed mõtted voolavad pidurdamatult tekstidesse. Ja seejuures paistab silma teie keeleline kindlus, osav, tugevalt rõhutatud käitumine sõnadega. Kui te nüüd aga seletate, et vajasite ei-meili jaoks rohkem kui kolm minutit, olen teist ilmselt küll vale pildi loonud.
Kahetsusväärsel kombel pärisite minu huumorisoone kohta. Sellega on kurb lugu. Selleks et olla humoorikas, peab iseendas vähemalt mingi naljavirve ära tundma. Ausalt öeldes ei tunne ma praegusel ajal midagi, ma tunnen end absoluutselt naljatuna. Kui ma mõtlen möödunud päevadele ja nädalatele, läheb mul igasugune naerutuju ära. Kuid see on mu isiklik probleem ja siin pole sellega asja. Igatahes tänan teie värskendava olemuse eest. Äärmiselt meeldiv oli teiega vestelda. Ma usun, et küsimused said nüüd enam-vähem vastatud. Kui te peaksite juhuslikult taas minu aadressile eksima, oleks see rõõmustav. Ainult palun: tühistage lõpuks ometi oma Like’i tellimus, see ajab juba pisut närvi. Või peaksin mina seda tegema?
Tervitades, Leo Leike
40 minutit hiljem
VS:
Kallis härra Leike, ma tahan midagi üles tunnistada: oma e-i-eesmeili kirjutamiseks ei kulutanud ma tõesti rohkem kui kakskümmend sekundit. Ma vaid ärritusin, kui te pidasite mind selliseks, kes meile lihtsalt välja purskab. Teil on küll õigus, aga teil polnud õigus seda juba enne teada. Niisiis: kui teil (praegusel ajal) huumorisoont ka pole, siis meilide asjus on teil ilmselt õige hea tunnetus. See imponeeris mulle, kuidas te mu spontaanselt läbi nägite! Kas te olete germanistika professor?
Tervitades, Emmi „pulbitsev” Rothner
18 päeva hiljem
TEEMA: tere
Tervist, härra Leike, ma tahtsin teile vaid öelda, et enam nad mulle Like’i numbreid ei saada. Kas teie olete sekkunud? Te võiksite muide endast ka vahel märku anda. Näiteks ei tea ma ikka veel, kas te olete professor. Google teid igatahes ei tunne või siis oskab teid hästi varjata. Ja kas teie huumorisoonel läheb juba paremini? Ikkagi ju karnevaliaeg. Siis pole teil praktiliselt konkurente.
Tervitades, Emmi Rothner
Kaks tundi hiljem
VS:
Kallis proua Rothner, kena, et te mulle kirjutate, ma juba tundsin teist puudust. Vähe puudus, et oleksin endale juba Like’i tellinud. (Ettevaatust, tärkav huumor!) Ja te otsisite mind päriselt Google’iga? Ma leian, et see on äärmiselt meelitav. See, et ma võiksin teie jaoks olla „professor”, meeldib mulle ausalt öeldes vähem. Te peate mind mingiks vanaks kõbiks, eks ole? Jäik, pedantne, kõiketeadja. Noh, ma ei hakka kramplikult pingutama, et tõestada teile vastupidist, see võib piinlikuks osutuda. Võimalik, et ma kirjutan praegusel ajal vanemini, kui ma olen. Ja ma kahtlustan: teie kirjutate nooremini, kui te olete. Ma olen muide suhtlusnõustaja ja keelepsühholoogia assistent ülikoolis. Meil on parajasti käsil üks uurimus meilide mõjust inimeste keelekasutusele ja – veel huvitavam osa – meilid kui emotsioonide transportijad. Seetõttu kipun ma pisut erialaselt väljenduma, aga ma luban teile, et püüan end edaspidi tagasi hoida.
Pidage siis teie vastlapidustustel vastu! Nii palju kui oskan teid hinnata, on teil kindlasti varutud kena kogu pappninasid ja pasunaid.☺
Kõike head, Leo Leike
22 minutit hiljem
RE:
Kallis härra keelepsühholoog, nüüd testin mina teid. Mida te arvate, milline just teilt saadud lause oli minu jaoks kõige huvitavam, nii huvitav, et ma esitaksin selle kohta kohe ühe küsimuse (kui ma enne ei testiks)?
Ja nüüd veel üks hea vihje, mis puutub teie huumorisse: teie lause „Vähe puudus, et oleksin endale juba Like’i tellinud” ajendas lootusetunnet! Lisamärkusega „(Ettevaatust, tärkav huumor!)” paraku rikkusite kõik – oleksite võinud lihtsalt ära jätta! Ja ka pappninad ja pasunad olid mu meelest lõbusad. Ilmselt on meil ühesugune mitte-huumor. Usaldage aga rahulikult mulle oma irooniat näidata ja loobuge smailidest! Kõike head, teiega on tõesti meeldiv lobiseda. Emmi Rothner
Kümme minutit hiljem
VS:
Kallis Emmi Rothner, tänan huumorivihjete eest. Te teete lõpuks minust veel lõbusa mehe. Veel rohkem tänu testi eest! See annab mulle võimaluse teile näidata, et ma pole (veel) sugugi „vana autokraatlik professor”. Kui ma seda oleksin, siis oleksin pakkunud: kõige huvitavam lause pidi teie jaoks olema „Meil on parajasti käsil üks uurimus … meilid kui emotsioonide transportijad”. Nüüd aga olen ma kindel. Kõige rohkem huvitab teid: „Ja ma kahtlustan: teie kirjutate nooremini, kui te olete”. Sellest tuleneb paratamatult küsimus teile: mille järgi ta seda arvata oskab? Ja teine küsimus: kui vanaks ta mind õigupoolest peab? On mul õigus?
Kaheksa minutit hiljem
RE:
Leo Leike, te olete täitsamees!!! Nõndaks, ja nüüd puistake häid argumente, et seletada mulle, miks ma peaksin olema vanem kui ma kirjutan. Või veel täpsemini: kui vanana ma kirjutan? Kui vana ma olen? Miks? – Kui olete need ülesanded lahendanud, siis avaldate mulle, mis mu kinganumber on.
Kõike head, Emmi
Teiega saab tõesti nalja.
45 minutit hiljem
VS:
Te kirjutate nagu 30. Aga te olete 40 kandis, ütleme: 42. Mille järgi ma seda arvata oskan? – 30-aastane ei loe korrapäraselt Like’i. Like’i naistellija keskmine vanus on umbes 50 aastat. Teie olete aga noorem, kuna ametialaselt tegelete veebikujundusega, niisiis võite olla jällegi 30 või isegi oluliselt alla selle. Igatahes ei saada ükski 30-aastane hulgimeili klientidele, et soovida neile „Rõõmsaid jõule ja head uut aastat!”. Ja lõpuks: teie nimi on Emmi, tähendab Emma. Ma tunnen kolme Emmat, kõik on üle 40. 30-selt ei kanta nime Emma. Emma on nimeks jälle alla 20-stel, aga teie ei ole alla 20, muidu kasutaksite selliseid sõnu nagu „cool”, „pleiss”, „lahe”, „normaalne”, „räige” ja muud sarnast. Lisaks sellele ei kirjutaks te lause algusse suurt tähte ega üldse terviklikke lauseid. Ja üleüldse oleks teil paremat tegemist kui vestelda huumorivaese oletatava professoriga ja tunda seejuures huvi, kui nooreks või vanaks ta teid peab. Veel midagi „Emmi” kohta: kui
