on 36. Te olete väike, õbluke ja elav, lühikeste tumedate juustega. Ja rääkides lähete te keema. On nii?
Head õhtut, Leo Leike
Järgmisel päeval
TEEMA: ???
Kallis proua Rothner, kas olete solvunud? Vaadake, ma ju ei tunne teid. Kuidas ma peaksin teadma, kui vana te olete? Võib-olla olete 20 või 60. Võib-olla olete 1,90 pikk ja kaalute 100 kilo. Võib-olla on teie kinganumber 46 – ja seetõttu on teil vaid kolm paari kingi, eritellimusel tehtud. Selleks et saaksite endale neljandat paari lubada, pidite Like’i tellimusest loobuma ja oma kodulehekülje kliente jõulutervitustega heas tujus hoidma. Niisiis palun, ärge olge pahane. Mulle tegi selline arvamine nalja, mul on vaimusilmas visand teist ja seda püüdsin ma liialdatud täpsusega teiega jagada. Ma ei tahtnud tõesti liiga isiklikuks muutuda.
Tervitades, Leo Leike
Kaks tundi hiljem
RE:
Kallis „professor”, mulle meeldib teie huumor, see erineb vaid pooltooni võrra kroonilisest tõsidusest ja kõlab seetõttu eriti vildakalt! Ma kirjutan homme. Juba rõõmustan selle üle!
Emmi
Seitse minutit hiljem
VS:
Tänan! Ma saan nüüd rahunenult magama minna.
Leo
Järgmisel päeval
TEEMA: isiklikuks muutuma
Kallis Leo, selle Leike jätan ma nüüd ära. Teie võite seevastu Rothneri unustada. Ma nautisin täiega teie eilseid meile, lugesin need mitu korda läbi. Ma tahan teile komplimendi teha. Minu meelest on põnev, kuidas te suudate teha tegemist inimesega, keda te üleüldse ei tunne, pole iialgi näinud ja tõenäoliselt ka ei kohta iial, kellest teil ka muidu midagi oodata pole, sest te ei või isegi teada, kas kunagi tuleb tagasi midagi adekvaatset. See on mehe kohta väga ebatüüpiline ja seda ma teie juures hindan. Selle ma tahtsin kõigepealt ära öelda. Nõnda, ja nüüd paari punkti kohta:
1) Teil on väljakujunenud hulgimeili-jõulutervituse-psühhoos! Kust te selle külge saite? Paistab, et te solvute surmani, kui öeldakse „Rõõmsaid jõule ja head uut aastat!”. Hea küll, ma tõotan teile, et ma ei ütle enam iial-iial nii! Muide, minu meelest on hämmastav, et te tahate „Rõõmsaid jõule ja head uut aastat!” põhjal inimese vanust järeldada. Kui ma oleksin öelnud „Rõõmsaid jõule ja õnnelikku uut aastat!”, kas ma oleksin siis kümme aastat noorem olnud?
2) Kahju küll, kallis Leo Keelepsühholoog, aga see, et üks naine ei või olla noorem kui 20 aastat, kui ta ei kasuta sõnu „cool”, „lahe” ja „räige”, tundub minu meelest küll natuke eluvõõralt ülemprofessorlik. Mitte et ma mässaksin siin kirjutada nii, et te võiksite mõelda mind nooremaks kui 20 aastat. Aga kas seda saab tegelikult teada?
3) Niisiis, te ütlete, et ma kirjutan nagu 30. Kuid 30-aastane ei loe Like’i, väidate teie. Siinkohal seletan ma meelsasti: ajakirja Like tellisin ma oma emale. Mida te nüüd ütlete? Kas ma olen nüüd ometigi noorem, kui ma kirjutan?
4) Selle põhjapaneva küsimusega pean teid üksi jätma. Mul on kahjuks üks kella peale minek. (Firmakoolitus? Tantsukursus? Maniküür? Kohvitantade kohtumine? Valige rahulikult õige.)
Ilusat päeva, Leo!
Emmi
Kolm minutit hiljem
RE:
Ahjaa, Leo, ühe asja tahan teile siiski reeta: kinganumbrit pakkusite päris hästi. Ma kannan 37-t. (Aga teil ei pruugi mulle kingi kinkida, mul on juba kõik olemas.)
Kolm päeva hiljem
TEEMA: midagi puudu
Kallis Leo, kui te mulle kolm päeva ei kirjuta, on mul kahesugused tunded: 1) ma olen imestunud, 2) mul on midagi puudu. Kumbki pole meeldiv tunne. Võtke midagi selle vastu ette!
Emmi
Järgmisel päeval
TEEMA: lõpuks saadetud!
Kallis Emmi, enesekaitseks teatan: ma kirjutasin teile iga päev, ainult ma ei saatnud meile ära, jah, vastupidi: ma kustutasin need kõik ära. Nimelt olen ma meie dialoogis jõudnud delikaatse punktini. Keegi Emmi kinganumbriga 37 hakkab mind pikkamisi huvitama rohkem, kui mahub piiridesse, milles ma temaga vestlen. Ja kui tema, keegi Emmi kinganumbriga 37 kohe alguses tõdeb, et „tõenäoliselt me ei kohtu iial”, siis on tal mõistagi täiesti õigus ja ma jagan tema seisukohta. Ma pean seda väga-väga targaks, kui me lähtume sellest, et meil ei saa olema mingit kohtumist. Ma nimelt ei taha, et meie vestluse laad siin langeks mingi tutvumiskuulutuste ja chatroomi-loba tasemele.
Nii, ja selle meili saadan ma nüüd lõpuks ära, et temal, kellelgi Emmil kinganumbriga 37 vähemalt midagigi minult meiliboksi potsataks. (Erutav see tekst pole, ma tean, see on ka üksnes murdosa sellest, mida ma tahtsin teile kirjutada.)
Kõike head, Leo
23 minutit hiljem
RE:
Ahaa, keegi Leo Keelepsühholoog ei taha niisiis teada, kuidas keegi Emmi kinganumbriga 37 välja näeb? Leo, seda ma teist ei usu! Iga mees tahab teada, kuidas näeb välja naine, kellega ta räägib, teadmata, kuidas naine välja näeb. Ta tahab isegi võimalikult kiiresti teada, kuidas naine välja näeb. Sest siis ta teab, kas ta tahab naisega veel edasi rääkida või mitte. Või äkki mitte?
Südamlikult, keegi 37ne Emmi
Kaheksa minutit hiljem
VS:
See oli nüüd küll rohkem hüperventileerimine kui kirjutamine, on nii? Ma ei pea sugugi teadma, kuidas te välja näete, kui te mulle selliseid vastuseid annate, Emmi. Nagunii olete mul silme ees. Ja selleks ei pea ma isegi mitte keelepsühholoogiaga tegelema.
Leo
21 minutit hiljem
RE:
Te eksite, härra Leo. See oli kirjutatud täiesti rahulikult. Te peaksite kord nägema seda, kuidas ma päriselt hüperventileerin. Üldiselt te aga kaldute minu küsimustele põhimõtteliselt mitte vastma, on nii? (Kuidas te küll õigupoolest välja näete, kui küsite „on nii?”?) Aga lubage mul veel pöörduda tagasi teie tänase ennelõunase meili-potsatuse juurde. Miski ei sobi seal sugugi kokku. Ma rõhutan:
1) Te kirjutate mulle meile ega saada neid ära.
2) Te hakkate pikkamisi minu vastu rohkem huvi tundma, kui „meie vestluse piiridesse” mahub. Mida see peaks tähendama? Kas meie vestluse piirid pole siis just nimelt vastastikune huvi täiesti võõra isiku vastu?
3) Te peate seda väga targaks – ei, te peate seda lausa „väga-väga targaks”, et me iialgi ei kohtu. Ma kadestan teid teie kirglikus pöördumises tarkuse poole!
4) Te ei soovi mingit chatroomi-loba. Vaid? Millest me peaksime vestlema, et te ei hakkaks pikkamisi
