õppima. Niisiis: vean kihla, et ma leian, ütleme kahekümne naise seast otsekohe selle ühe ja ainsa Emmi Rothneri üles, teie aga ei arvaks sama hulga meeste seast iial ehtsat Leo Leiket ära. Kas võtame sellise testi ette? Kui te ütlete „jah”, siis võime kaalutleda sobilikku tegutsemisviisi.
Meeldivat ennelõunat, Leo
50 minutit hiljem
RE:
Muidugi teeme seda! Te olete ju tõeline seikleja! Ennetades oma kaalutlusi, ütlen, et te ei tohi mulle pahaks panna: ma nimelt arvestan sellega, et te mulle optiliselt üldse ei meeldi, kallis Leo. Ja see võimalus on suur, sest mehed mulle põhimõtteliselt ei meeldi, vähesed erandid (enamasti homod) välja arvata. Vastupidi – nojah, ma parem ei ütle sel teemal rohkem midagi. Te niisiis kujutate ette, et tunnete minu otsekohe ära. Küllap teil on siis mingi ettekujutus, milline ma välja näen. Kuidas see oligi? „42-aastane, väike, õbluke ja elav, lühikeste tumedate juustega.” Soovin teile juba praegu palju edu äratundmisel! Kuidas me siis seda teeme? Kas saadame kumbki teisele kakskümmend fotot, nende hulgas enda oma?
Kallist tervist, Emmi
Kaks tundi hiljem
VS:
Kallis Emmi, teen ettepaneku, et me kohtuksime isiklikult, ilma seda teadmata, niisiis nõnda, et jääme inimeste hulgas äravahetatavaks. Võiksime valida näiteks suure messikohviku Huber Ergeltstrassel. Te teate seda kindlasti. Seal käib pidevalt väga eriilmeline rahvas.
Valime ajavahemiku kaks tundi, võib-olla mõne pühapäeva pärastlõunal, ning selle aja jooksul oleme mõlemad kohal. Inimeste pideva edasi-tagasi saalimise ja trügimise seas ei torka seal silma, mida me püüame vastastikku avastada.
Mis puutub teie võimalikku pettumusse juhul, kui ma ei vasta teie optilistele soovidele, siis ma arvan, et me ei pea ju oma välimuse saladust ka pärast kohtumist avaldama. Minu meelest on huvitav see, kas ja mille järgi usume teist ära tundvat, mitte see, kuidas me mõlemad välja näeme. Ma ütlen veel kord: ma ei taha teada, kuidas te välja näete. Ma tahan teid ainult ära tunda. Ja seda ma teen. Muide, ma ei hoia enam kinni oma varem avaldatud isikukirjeldusest. Te olete (hoolimata abikaasast ja lastest) minu jaoks veidi nooremaks muutunud, proua Emmi Rothner.
Ja veel: see rõõmustab mind, et te ikka ja jälle minu vanu meile tsiteerite. Tähendab, et te olete need ilmselt alles hoidnud. See on meelitav.
Kuidas teile minu idee kohtumisest meeldib?
Kõike kaunist, Leo
40 minutit hiljem
RE:
Kallis Leo, üks probleem juba on: kui te mu ära tunnete, siis teate, kuidas ma välja näen. Kui mina teid ära tunnen, siis tean, kuidas te välja näete. Teie aga ei taha ju üldse teada, kuidas ma välja näen. Ja mina kardan, et te mulle ei meeldi. Kas siis on meie põneval ühisel lool lõpp? Või teisiti küsides: tahame äkki nii tungivalt teineteist ära tunda, et ei peaks enam kirju vahetama? – Sel juhul oleks hind uudishimu eest minu jaoks liiga kõrge. Meelsamini jääksin anonüümseks ja saaksin elu lõpuni rahekarult kirju.
Musi, Emmi
35 minutit hiljem
VS:
Seda ütlesite küll armsalt! Mina meie kohtumise pärast küll ei muretse. Te ei tunne mind ära. Ja minul on teist nii selge ettekujutus, et saan sellele vaid kinnitust. Kui minu pilt teist siiski (vastupidiselt kõikidele mu ootustele) ei klapi, siis ei suuda ma teid nagunii identifitseerida. Sel juhul jään oma fantaasiapildi juurde.
Musi vastu, Leo
Kümme minutit hiljem
RE:
Meister Leo, see ajab mu hulluks, et te usute nii kindlalt teadvat, kuidas ma välja näen! See on teist õige häbematu. Nõndaks, see tuli nüüd ka ära öelda. Üks küsimus veel: kui te vaatate seda selgete kontuuridega fantaasiapilti minust, Leo, kas ma siis vähemalt meeldin teile?
Kaheksa minutit hiljem
VS:
Meeldima, meeldima, meeldima. Kas see on tõesti nii tähtis?
Viis minutit hiljem
RE:
Jah, see on ülimalt tähtis, härra Moraaliteoloog. Vähemasti minu jaoks. Mulle meeldib 1) meeldimist leida. Ja mulle meeldib 2) meeldida.
Seitse minutit hiljem
VS:
Kas sellest ei piisa, kui te 3) iseendale meeldite?
Üksteist minutit hiljem
RE:
Ei, selleks olen ma liiga nõudlik. Pealegi meelditakse iseendale siis veidi rohkem, kui meelditakse teistele. Teie tahate 4) arvatavasti ainult oma meiliboksile meeldida, on nii? Tema on kannatlik. Selleks ei pea te isegi mitte hambaid pesema. Kas teil üldse on neid veel? Või pole ka see nii tähtis?
Üheksa minutit hiljem
VS:
Lõpuks ometi olen ma taas hoolitsenud Emmi vereringe ergutamise eest. Et seda teemat esialgu lõpetada: fantaasiapilt teist meeldib mulle erakordselt hästi, muidu ei mõtleks ma nii sageli sellele, kallis Emmi.
Tund hiljem
RE:
Te niisiis mõtlete sageli minu peale? See on kena. Mina mõtlen ka sageli teie peale, Leo. Võib-olla ei peaks me tõesti kohtuma.
Head ööd!
Järgmisel päeval
TEEMA: proosit
Tere, Leo, andestage hiline segamine. Kas te olete juhuslikult online? Kas me jooksime klaasi punaveini? Kumbki omaette loomulikult. Minul on juba kolmas klaas, et te teaksite. (Kui te põhimõtteliselt veini ei joo, siis palun luisake mulle ja öelge, et te joote aeg-ajalt meeleldi klaasi või pudeli veini, kõik ikka mõõdukalt ja sihitult. Ma nimelt ei kannata kaht liiki mehi: joobnuid ja askeete.)
RE:
Ma joon veel neljanda klaasi, enne kui muutun pildituks. Teie viimane võimalus täna.
RE:
Kahju. Te magasite midagi maha. Ma mõtlen teie peale. Head ööd.
Järgmisel päeval
TEEMA: kahju
Kallis Emmi, mul on tõesti kahju, et jäin ilma meie romantilisest kesköisest vahepalast kummagi arvuti ees. Ma oleksin kohe joonud klaasi koos teiega, teie terviseks ja virtuaalse anonüümsuse vastu. Kas oleks võinud olla ka valge vein? Mina joon meelsamini valget kui punast. Jah, õnneks ei pea ma teile luiskama: ma ei ole sageli joobes ega alati askeet. Ütleme, et ennem kümme korda joobes kui askeet, kümme korda ennem ja kakskümmend korda sagedamini. Näiteks Marlene (te mäletate veel?), Marlene ei joonud piiskagi alkoholi. Ta ei talunud seda. Ja mis veel hullem: ta ei talunud piiskagi alkoholi, mida mina olin
