mõeldud kodulehega. Kirja suurused peaksid olema ujuvad, mis võimaldab erineva nägemisvõimega inimestel teksti suurust ekraanil korrigeerida vastavalt oma soovile, seda eriti inforikastel lehekülgedel.
Mõõdukuse seisukohast peaks kõik (pildid, info) olema tasakaalus. Ülekujundatud lehekülg ilma toetava sisuta võib tunduda kasutu, samas tekstitihe lehekülg ilma graafiliste elementideta võib näida jällegi liiga kuiv. Soovitatav oleks jätta leheküljele ka pisut vaba ruumi, sest kui lehekülg on liigselt koormatud, jätab see segase mulje.
Kujunduselemendid ja värvid. Kujunduselemendid aitavad luua kodulehel vajaliku õhustiku ja tekitavad külastajates assotsiatsioone organisatsiooniga, näiteks naeratavad inimesed loovad mulje kliendikesksusest jne. Siiski tasuks modellidena kasutada tegelikke töötajaid, mitte loota pildipankade võltspiltide peale – need tekitavad pigem võõristust.
Värvikombinatsioon, mida lehel kasutatakse, peab olema hästi läbimõeldud ja toetama brändi. Just hästi valitud värvid annavad lehele n-ö õige tunde. Üks värvitoon peab olema domineeriv ja see toon peab vastama ettevõtte brändile.
Kodulehekülje personaliseerimiseks on mitmeid viise, kuid see tegevus peab alati lähtuma sihtgrupi vajadustest. Ärisihtgrupp (B2B) ootab eelkõige täpset ja detailset infot, ent lõpptarbijatele (B2C) suunatud leht võiks pakkuda rohkem emotsioone. Kujunduse loomisel tuleb arvestada ka teguritega, nagu kasutajakogemus, ekraaniresolutsioon, värvide sügavus, kasutatav lehitseja ja allalaadimise kiirus.
Joonis 7. Kliendikesksust rõhutav üldkujundus (skype.ee).
Optimeeritud resolutsioon
Kodulehekülg peaks enam-vähem samasugune välja nägema eri lehitsejate peal. Nii nagu tavamaailmas ei dikteerita kliendile, kuidas ta võib ettevõttesse tulla, ei tohiks ka internetis seada tingimusi, millise lehitsejaga leht avaneb ja millisega mitte. Samuti tuleks hoolitseda, et lehekülg eri resolutsioonide korral hea välja näeks. See ei tähenda muidugi, et kõik peaks ilma kerimata ekraanile mahtuma (eriti arvatakse nii esilehekülje puhul). Kogu info kuvamine korraga ei peaks olema eesmärk omaette. On kümneid lehekülgi, kus see nõue ei ole täidetud ja sellele vaatamata on need lehed endiselt külastatavad.
Kui suure ekraaniresolutsiooniga peaks kodulehekülge tehes siis arvestama? Üks võimalus on teha kohandatav disain, mis näeb erinevate resolutsioonide korral hea välja. Samas see, mis sobib kõigile, ei pruugi kokkvõttes sobida ühelegi. Lihtsam on vaadata järele, milline on resolutsioon, millega külastatakse ettevõtte kodulehekülge kõige rohkem või uurida näiteks lehelt metrix.ee (alajaotuse “Tehniline statistika” alt) eestimaiste kodulehekülgede külastatavuse summeeritud statistikat. Jätkuvalt domineerib suhteliselt madal ekraaniresolutsioon (1024 × 768 pikslit), sülearvuti standardmõõt (1280 × 800 pikslit) ja uuem lauakuvar (1280 × 1024 pikslit), ülejäänud on väiksema osakaaluga ja üldiselt suuremamõõdulised. Samas tuleb arvestada ka sellega, et üha rohkem kasutatakse internetti nutitelefonide (iPhone), pisikeste netbook’ide jms abil. Seetõttu võiks kodulehte luues arvestada, et ka vähemvõimeka tehnikaga külastaja saaks kenasti hakkama (V26).
Raamatu kirjutamise hetkel kehtinud standardresolutsiooni (1024 x 768) korral ei tohiks koduleheküljel tekkida horisontaalse kerimise vajadust.
Alamlehe kujundus
Alamlehe kujundamine tähendab esmajärjekorras lehe päise, jaluse ja navigatsioonielementide tasakaalustamist. Samuti tuleks hoolikalt läbi mõelda nende elementide asukoht. Tavaliselt paigutatakse peamenüü kas lehe ülaossa või vasakule. Kui menüü on üleval, võimaldab see paigutada lehele rohkem infot ja nii pinda paremini ära kasutada (samas, kui menüü asub lehe ülaosas, on selle laiendamine piiratud).
Tähtis on järjepidevus. Kõik alamlehe elemendid peaksid olema kujundatud sarnaselt. Erandiks võivad olla alamlehed, mis vajavad rohkem leheruumi, näiteks tooted, foorumid jms. Samuti peaks lehe paigutus võimaldama printimist või pakkuma selleks alternatiive (printimissõbralik versioon).
Reageerimisnupud ja nende asukoht
Tegutsemisele kutsuv nupp suunab ja kutsub kasutajat tegutsema: registreeruma, tellima, kontaktandmeid esitama jne. Sellised nupud peaksid olema kodulehekülje kõikidel alamlehtedel kindlatesse kohtadesse paigutatud, sest selle elemendiga võib oluliselt mõjutada klõpsamiste. Ka bännerite puhul tuleb seda arvesse võtta – vaatamata sellele, et bänner ise on kena ja sõnum tõhus, siis ilma ahvatleva üleskutseta “kliki siia” pole ta kuigi efektiivne (V27). Just seetõttu peaks igal kodulehel olema nupukesed, mis julgustavad inimesi tegutsema.
Soovitused tõhusa reageerimisnuppu tegmiseks (V55).
• Eeltöö. Enne tegutsemist peavad kasutajad tuvastama probleemi, siis leidma lahenduse oma probleemi ning seejärel klõpsama nupule. Seetõttu on vaja välja tuua, milline on reageerimisele (nupule klõpsamisele) järgnev kasu.
• Täiendav erguti. Vahel tuleb pakkumine teha pisut magusamaks, et julgustada kasutajat reageerima. Ergutiteks võivad olla näiteks auhinnad, allahindlused, tasuta kingitused vms.
• Mõõdukas hulk selgesti eristuvaid nuppe. Liiga palju reageerimisnuppe koormab kasutajat. Samuti näitavad uuringud, et liiga suure valiku korral ei oska kasutaja valida ja jätab pigem valimata. Piirates reageerimisnuppude arvu mõistlikkuseni, suureneb tõenäosus, et kasutaja reageerib. See, milline on mõistlik arv, sõltub muu hulgas ka nuppude selgusest.
• Agressiivsus ja ajakriitilisus. Reageerimisnupp peaks selgelt andma kasutajale teada, millist tegevust talt eeldatakse: helista!, osta!, registreeru!, anneta! jne. Et tekitada vajadus tegutseda kohe, on abiks määratlused, nagu “pakkumine kehtib kuni 31. märtsini”, “lühikest aega”, “kümnele esimesele tasuta kaasa X või odavam toode”.
• Õige asukoht. Reageerimisnupu asukoht on väga oluline. Ideaalis peaks ta olema asetatud lehe ülaossa ja soovitavalt lehe keskmisesse tulpa.
• Ümbritsev vaba pind. Lisaks asukohale on oluline ka see, mis asub reageerimisnuppu ümbritsevad pinnal. Mida rohkem on tema ümber tühja pinda, seda enam tähelepanu ta tõmbab. Kui nupu ümbrusse on koondatud palju teksti ja muid elemente, kaob ta nende sekka ära.
• Kontrastsed värvid. Värv on tõhus viis tõmmata tähelepanu, eriti kui ülejäänud leht on suhteliselt ühetooniline. Näiteks kui üldine toon on hallikas, tuuakse reageerimisnupp välja oranžina. Selline kontrast ei jäta kahtlustki, et kasutaja peab tegutsema.
• Suurus. Kuigi reageerimisnupu suurus ei ole ainus tegur, mis tema märgatavust tõstab, on suurema nupu puhul tema märkamise võimalus suurem.
• Järjepidevus. Reageerimisele kutsuv nupp peaks olema kodulehekülje igal alamlehel, aga see ei pea olema igal lehel samasugune. Mõned nupud, näiteks “liitu uudislistiga” võivad olla läbivalt sarnased, ent nupud “tellimine” jms võivad pisut erineda sõltuvalt ümbritsevast kontekstist.
• Terviklikkus. Oluline on mõelda läbi, mis juhtub siis, kui inimene tõepoolest kutsele reageerib. Tähtis on abitekstide kuvamine, sisestatud teksti salvestumine vormidesse või näiteks laenutaotluse puhul eeltäidetud read summade ja perioodidega sõltuvalt sellest, millisel lehel reageerimisnupule klikiti.
Joonis 8.
