mis on väiksemate mahtude korral tasuta. Userfly koodijupiga on võimalik teada saada, mida kasutajad leheküljel teevad ning jälgida kasutajate hiire liikumist ja klikke.
Kasutajasõbraliku navigatsiooni tagamiseks on veel hea kasutada kodulehekülje automaatset suunamist juhuks, kui konkreetset lehekülge ei leita tulenevalt näiteks menüüde ümbernimetamisest või vananenud info eemaldamisest. Iseäranis oluline on see otsimootoreid silmas pidades. Selleks on olemas mitmeidkatkiste linkide automaatseid kontrollijaid.
Turvalisus
Turvalisus on peamine takistus, miks nii ettevõtetel kui tavakasutajatel on internetikaubanduse ees teatav tõrge. Tarbijaid küsitledes on leitud, et andmete kurjasti kasutamise hirmus kardetakse avaldada oma nime, isikukoodi ja isegi meiliaadressi.
Kõikvõimalikest netikuritegudest võib lugeda üha tihedamini. Kuigi alati kinnitatakse selliste rünnakute ja varguste puhul, et kliendid ja nende andmed ei ole ohus, on see üks turvalisuse lisariske ja alarmeerib kasutajaid. Näitena internetipettustest võib tuua nn Nigeeria kirjad, kus küsitakse kasutajate isikuandmeid või juhud, kus esinetakse mõne ettevõttena ja palutakse sisestada internetipanga kasutajatunnused või krediitkaardiandmed.
Joonis 14. Tüüpiline petuskeem, kus palutakse võltskontole sisestada kasutajaandmeid.
Tavaelus ei annaks inimesed oma passi, pin-koodi või krediitkaardi numbrit suvalisele tänaval vastutulijale, ometi tehakse seda tihti internetis. Juhud, kus kurjategijad üritavad kavalate võtetega lihtsameelseid ja kogenematuid üle kavaldada vähenevad seeläbi, kuidas kasvab internetikasutajate teadlikkus.
Ettevõtetel tuleb välistada oma äritegevusega seotud sellised riskid, sealhulgas kampaaniate ja loosimistulemustega manipuleerimine, nagu näiteks ühes Saku õlletehase tarbijamängus (V42) – mängus osalemiseks vajalikku tootekoodi oli võimalik sisestada mängukeskkonda mitmeid kordi, muutes vaid kontaktandmeid (telefoninumbrit).
Kodulehe turvalisus hõlmab lisaks turvalisele andmesidele ka kodulehel olevate linkide toimivust. Katkiste linkide otsa komistamine võib äratada pahatahtlikes kasutajates uudishimu ning soovi häkkida.
Meetmed
Tuvastussüsteemid, andmete krüpteerimine ja ajakohasus on need, mis tagavad kasutajale kindlustunde, et koduleht on autentne. Tihti eeldatakse, et odavaim hind, konkurentidest mõistlikum tarneaeg vms on piisav, et toode müüks. Teadlikud ja säästlikud tarbijad aga ei võta tänapäeval riski ega saada raha tundmatule kaupmehele, ükskõik kui suur on pakutav allahindlus (V33).
Usalduse loomise peamised viisid:
• SSL turvalisussertifikaat. Ettevõtted võivad kasutada ka sõltumatute kolmandate osapoolte abi, kes seavad kodulehele üles juhtnöörid privaatsuse ja turvalisuspoliitika järgimiseks. Usaldusväärsuse pitser ettevõtetelt nagu TRUSTe, Verisign, McAfee jt kinnitab, et igasuguste maksete tegemine või isikuandmete esitamine on turvaline ning kaitstud. See on eriti aktuaalne rahvusvahelise internetikaubanduse puhul, kus kliendil on piiratud võimalused kaupmehe autentsuse kontrollimiseks.
• Soovitajad. Külastades tundmatu müüja kodulehte, soovib klient esmalt teada, kas ta võib seda ettevõtet usaldada ning otsib seetõttu ülevaateid ja tagasisidet ettevõtte kohta. Kasutajate kommentaarid, eriti mõnes mitteanonüümses foorumis, on võimsad vahendid meelsuse kujundamiseks. Lisaks peegeldavad kodulehe turvalisust ka kliendigarantiide ja – tingimuste ning kauba tagastamisvõimaluste väljatoomine. Samuti on kasulik rõhutada ostuprotsessi turvalisust ning pakkuda tellimuste esitamiseks alternatiivseid viise, nagu telefon, faks ja tigupost. Kindlasti tasub külastajatele anda märku, et ettevõte on huvitatud igasugusest tagasisidest ning teha selle saatmine kliendile lihtsaks.
Joonis 15. Pangalingi abil maksete tegemine hõlmab kolme eraldiseisvat süsteemi: kliendi arvuti, kaupmehe server ja pangalink.
• Turvalised maksmisviisid. Pangalink on süsteem, mille abil saavad internetikaupmehed, pank ja kliendid vahetada andmeid, osutada teenuseid ja käivitada tegevusi. Pangalink on maksmisviis, mille puhul saab kaupmees olla kindel, et kaupade ja teenuste eest on tasutud, sest kliendi tellimus jõuab kaupmeheni alles pärast selle eest tasumist. See on mugav makseviis ka kliendile – pärast meelepärase kauba väljavalimist saab ta siseneda otse koduleheküljelt internetipanka, kus kuvatakse juba täidetud maksekorraldus, millega nõustudes ollakse kauba eest tasunud. Panga ja ostja vaheline side on kaitstud SSL-turvaprotokolliga, mis tagab, et vahetatavat infot ei saa kõrvalised isikud näha ega muuta. Panga ja kaupmehe vahel liikuv info on varustatud digiallkirjadega.
• Privaatsuspoliitika. Privaatsusavaldus loob tarbijas kindlustunde, et ettevõte austab tema privaatsust ja on võtnud selleks kasutusele vastavad abinõud. Uuringud näitavad, et üha vähem inimesi usaldab oma isikuandmeid e-ettevõttesse, seetõttu on isegi lihtne lühike statuut parem kui selle puudumine.
Privaatsusavaldus
Privaatsusavaldus näitab kasutajale, kuidas ettevõte kasutab tema isiklikke andmeid. See on avalik dokument, mida võivad näha kõik ning see kehtib kõigile kodulehekülje külastajatele.
Statuute on erinevas vormis ja pikkuses, standard puudub. Mõned ettevõtted lisavad suure allalaetava pdf-faili, teised pop-up’i kujul lahtihüppava paarilõigulise teksti. Kuna iga koduleht on unikaalne, on ka andmete käsitlemine sellel erinev.
Privaatsavalduse väljatöötamisse peaksid olema kaasatud kõik asjasse puutuvad osalised, sealhulgas ettevõtte juhid, kes peavad paika panema privaatsuse üldised alused. Õiguseksperdid peavad tagama, et kirjutatu peegeldab ettevõtte tegelikkust, turundusinimesed aga jälgivad, et ettevõtte hetke- ning tulevikukavatsused kliendiandmete kasutamise osas on kaetud. Kui on kindlaks määratud, kuidas organisatsiooni sees isikuandmeid kogutakse, hallatakse ja kasutatakse, võib privaatsusstatuudi kokkupanek alata. Privaatsusavaldus peaks olema koostatud ausa info põhimõttel ning sisaldama järgmisi punkte (V54):
• Teavitamine. Koduleht peab pakkuma teavet selle kohta, milliseid isikuandmeid kogutakse ja kuidas neid kasutatakse. Andmekogumiseks on mitmeid turunduslikke põhjuseid. Siiski on soovitatav koguda andmeid pigem vähem kui rohkem – mida vähem andmeid ettevõte kogub, seda lihtsam on vähendada vastutust, tõsta turvalisust ja luua usaldust. Kuigi kasutajad võivad olla valmis edastama ükskõik millist infot tehingu sooritamiseks, võivad nad muutuda kahtlustavaks kodulehekülje suhtes, mis küsib liiga palju lisainfot. Kogutud andmeid ei tohi seejuures kasutada teistel eesmärkidel kui ainult neil, mille tarvis need edastati. Näiteks kui meiliaadressi küsiti selleks, et saata kasutajale mingi toode, ei tohi seda luba küsimata kasutada masspostituseks, oma kataloogide või turundusinfo levitamiseks.
• Valik. Tarbija peaks kodulehel saama valida, kuidas tema isikuandmeid kasutatakse. Uuringud näitavad, et kasutajad eelistavad andmete esitamisel nõusoleku küsimise mitmetasandilisi mudeleid, kus pärast andmete esitamist saadetakse meil või järgneb pop-up, mis täpsustab ja kinnitab kliendi valikud.
• Ligipääs. Kui klient on edastanud oma isikuandmed, peab tal olema tagatud neile ligipääs kas keskkonda sisenemiseks mõeldud parooli vms meetodiga.
• Turvalisus. Kliendi isikuandmed peavad olema turvatud. Lisaks andmete krüpteerimisele tuleb arvesse võtta ka teisi andmeturbeelemente, sealhulgas personali ligipääsu ettevõtte andmebaasidele
