fraaside ja väljenditega, mille järgi sihtturu internetikasutajad tooteid otsivad (V38). Tekstidesse põimitud õiged märksõnad, mis vastavad eri piirkondade internetikasutajate ootustele, tagavad kodulehe leitavuse. Näiteks sponsortekstides võib põhitekst olla küll sama, ent riigiti rõhutatakse just selle spordiala tulemusi, mis on vastavas riigis populaarne või lisatakse vastava riigi sportlaste repliike, tulemusi või pilte.
Laienedes rahvusvahelistele turgudele on lisaks oluline teada, et inglise keel ei ole paljudes riikides internetikasutajate seas kõige populaarsem – ainult veerand internetikasutajatest maailmas kasutab inglise keelt emakeelena!
Populaarsemad keeled internetis 2010
Allikas: http://www.internetworldstats.com/stats7.htm.
Pane tähele!
• 93 % kasutajatest otsib infot internetist oma emakeeles.
Enne ükskõik millise kohandamistoiminguga alustamist tuleks veenduda, et teatakse sihtturu eripärasid. Teinekord võib olla abi mõne kohaliku eksperdi kaasamisest, kes on kohaliku elu-oluga rohkem kursis. Uuel turul võib alusta leheküljega, kus kõiki koduturu tooteid ei pakuta. Tavaliselt ei olegi vaja kohe kogu teenuse- või tootevalikuga uuele turule siseneda.
Veebitekstide koostamine
Veebitekstide kirjutamine erineb tavatekstide kirjutamisest mitmeti. Lisaks loetavusele ja selgusele tuleb tagada koduleheküljel toodud info sobivus otsimootoritele, et saavutada neis parem positsioon. Samuti, nagu esimeses peatükis põgusalt kirjeldatud, loetakse internetis tekste teistmoodi kui paberil – inimene ei soovi süveneda ega lugeda pikki lugusid, vaid tahab saada kiire ülevaate kirjutatust (V34). Kõige sellega ja paljude muude aspektidega tuleb veebitekstide kirjutamisel kindlasti arvestada.
Kuidas veebis loetakse
Internetikasutajate lugemismustrite väljaselgitamiseks on tehtud mitmeid katseid ja uuringuid. Üks nende seast, mille puhul silma liikumist jälgitakse kaamerate abil ning fikseeritakse kasutaja pupillide liikumisel saadavat infot (ingl k eyetracking), näitab, kui palju pööravad kasutajad tähelepanu kodulehekülje eri osadele. See annab aimu sellest, mis tõmbab tähelepanu, aga ka sellest, kui kaua võtab aega lingil klõpsamine pärast selle märkamist. Veelgi olulisem on teada saada, mis infot küll vaadatakse, kuid millel ei klõpsata ning kas ja kuidas kasutajad loevad infot enne klõpsamist. Eriti oluline on see maandumislehtede optimeerimisel, samuti aitab see tuvastada koduleheküljel kõige tõhusama bänneripinna.
Selle uuringu käigus on üldiselt täheldatud, et kasutajad skaneerivad kodulehti f-tähe kujuliselt ja keskenduvad peamiselt infole, mis on toodud pealkirjades ja loendites. Samuti märgatakse “loe edasi” (loe lähemalt, loe lisainfot jms) linke, ent näiteks paremal serval asetsevale reklaammaterjalile pööratakse harva tähelepanu. F-kujuline muster kodulehekülje sisu lugemisel tekib kahest horisontaalsest triibust, millele järgneb vertikaalne pilguheit ülevalt alla.
Joonis 16. Veebitekstide tüüpiline lugemismuster (V56).
F-tähe kujuline lugemismuster
• esmalt loetakse horisontaalselt teksti ülemine osa, mis vormib f-i ülemise haagi;
• seejärel liiguvad kasutaja silmad veidi allapoole ja loevad taas horisontaalselt, millest vormub f-tähe teine haak;
• lõpuks skaneerivad kasutajad ülevalt alla vasakul äärel toodu.
Loomulikult ei meenuta lugemismuster alati ideaalset f-tähte ning näeb tihti välja pigem e- kui f-ina.
Tähelepanekud internetikasutajate lugemisharjumuste kohta (V13):
• Tekste ei loaet läbi sõna-sõnalt. Põhjalik lugemine on harv, eriti kui kasutaja otsib erinevate teenusepakkujate seast sobivat.
• Esimesed kaks lõiku peavad sisaldama atraktiivset infot, et haarata nende kasutajate tähelepanu, kes teksti kiirelt läbi skaneerivad.
• Alapealkirjad, lõigud ja loendid peaksid algama oluliste märksõnadega, sest just neid märkavad kasutajad, kui skaneerivad teksti vasakut äärt. Kolmandat sõna reas märgatakse vähemtõenäolisemalt kui kahte esimest.
Pane tähele!
• Kasutajad näevad veebitekstide kiirel skaneerimisel tavaliselt vaid kahte esimest sõna iga rea algusest. Kui sõnad on lühemad, siis pisut enam ning kui esimene sõna on pikk, siis vaid ühte. Need põhimõtted kehtivad nii linkidele, sisule, pealkirjadele, lehesisesele otsingule, tootenimistutele, sisukaardile kui loeteludele.
Kodulehekülje disainerid ja ülesehituse loojad peaksid olema kursis sellega, kuhu kasutajate pilk peatuma jääb ning seda juba kodulehe loomise algfaasis. Uuringud näitavad (V3), et kõige kindlam tähelepanuhaaraja on peale inimnägude, dekoltee ning teiste privaatsete kehaosade just tavaline tekst!
Teksti pealkiri
Teksti pealkiri on sõnumi silmatorkavaim osa, mille põhieesmärk on haarata tähelepanu ja tekitada külastajas huvi teksti vastu. Seetõttu tuleks teksti sõnum paigutada pealkirja, arvestades, et iga sõna seal on oluline ning et seal ei oleks midagi üleliigset.
Pealkirja alguses peaksid olema inforikkad sõnad – nagu öeldud, märkavad kasutajad ka pealkirjast tavaliselt vaid paari esimest sõna ning kui seal on näiteks ainult ettevõtte nimi, on see paraku ka ainus, mis neile sellest meelde jääb (V8). Valitud sõnad peaksid kokkuvõtvalt kirjeldama artikli sisu. Nielseni väitel ei ava kasutajad pealkirja, kui see ei anna üheselt arusaadavat vihjet teksti sisust (V36). Paberväljaannete puhul on kasutajal enamasti pealkirja ümber piisavalt teotavat materjali: pilt, alapealkirjad, artikli tekst. Internetis on kasutajal aga enamasti kas pealkiri otsingutulemuste lehel või meili teemarida mille alusel otsustada.
Pealkirjas selgitatakse, millest artikkel (või meil) räägib ja seda kasutajale mõistetavas keeles (mitte kasutada ettevõttesisest žargooni!). Kasutada tuleks lihtsat keelt, mitte kavalaid või trikitava sisuga pealkirju (ingl k teaser), mille peamine eesmärk on kasutaja klõpsama meelitada.
Ettevõtte nime kasutamine pealkirja alguses ei ole üldjuhul mõistlik. Esiteks on uudis ettevõttestettevõtte enda koduleheküljel, mis tähendab, et ettevõtte nimi siin on üleliigne ja raiskab väärtuslikku pealkirjamahtu. Ettevõtte nime kasutamine on erandina kasulik vaid otsingutulemusi silmas pidades, juhul kui ettevõtte nimi on tuntud ning tõuseb nii teiste otsingutulemuste seast selgesti esile. Teiseks, alustades iga linki (nt uudiste nimekiri) sama sõnaga, muutub nende eristamine kasutaja jaoks raskemaks (V8).
Veel tuleb meeles pidada, et pealkiri peab olema sisestatud märgendite (nt <H1>, <H2>, <H3>) vahele, et otsingumootorid saaksid need ka pealkirjadena tuvastada.
Tõhus pealkiri:
• on lühike,
• jääb kergesti meelde,
• on arusaadav ka ilma kontekstita,
• on sisuliselt selge,
Конец ознакомительного
