tingimusi ja vannutas ametisse linna kohtuteenreid, teostas ehitusjärelevalvet ja langetas otsuseid vaidlustes ehituste, piiride ja servituutide (kasutusvaldus) üle. Peale selle tuli kameraalkohtul kontrollida kõrtsidele ja pruulikodadele kontsessioonide andmise tingimusi, ta teostas ülemjärelevalvet maksuinspektsiooni üle ja toimis protsessikohtuna rae- ning alamkohtu teenrite asjades. Kahest raehärrast noorem teostas ka järelevalvet mittesakslastest käsitööliste üle (vt allpool).
Rae vastas seisis otsuste langetajana linnakogukond, kes koosnes kõigist Suurgildi, Kanuti ja Oleviste gildi liikmetest. Administratiivses mõttes oli kogukond muuhulgas vastutav rahaasjade haldamise, linnamõisade valitsemise (linnasaras), kindlustuste ja sadamaehituse ning linnamiilitsa eest.
Linnamiilitsat (kodanikekompanii), mis oli ühtlasi linnavalve eest, juhtis linnakapten. Elukutselised linnamilitsionäärid ei olnud otse linna tsiviilkohtu pädevuses, vaid allusid linna sõjalisele kohtule. Viimase otsuseid pidi kinnitama linna magistraat. Peale selle kujutas magistraat endast ainsat apellatsiooniinstantsi. Karistused viis kodanikekompanii ise täide. „Kodanike vahiteenistuse kord” aastast 1656 nägi igaühele neljast linnakvartalist (1. Rannavärav ja Hobuveski; 2. Turg ja Õdede värav; 3. Viru värav ja 4. Sepa värav ning Dunkri tänav) ette oma kodanikekompanii, mis koosnes vastava kvartali kodanikest ja käsitöölistest ning mida juhtis kapten. Vormiriided ja relvastuse pidi vastava kompanii iga liige endale ise hankima.
Anno 1557: „Kolmandaks oli auväärne raad ka ühe Harjumaa talupoegade lipkonna vähese tasu eest palganud, arvult üle 400 tugeva. Need olid uhked kartmatud mehed ja enamasti harkpüssikütid. Nende pealikuks oli Ivo Schenkenberg, müntmeistri poeg Tallinnast, tubli vahva noormees, kes omatalupoegadest sõjarahva igasugu kamanduses ja ametites saksa korra ja kombe järele oli välja õpetanud. Ja need talupojad koos saksa ja rootsi tingisõduritega ei ihanud muud, kui igal päeval ja öösel venelastega taplusi pidada, kus nad siis sagedasti võitjaks jäid, mispärast Ivo Schenkenbergi need, kes kadedad olid, Hannibaliks ja tema mehi Hannibali rahvaks nimetasid. Selle Hannibali ja tema rahva vastu olid venelased iseäranis vaenu ja vimma täis. Ka oli see Hannibali-lipkondmääratud tulekerasid valvama säärase tingimusega, et nad ööd kui päevad mitmes salgas head valvet peaksid; iga tulekera eest, mida neist keegi linna sõjaülemale viis, pidi ta saama iga kord kolm marka, see on neljandik kuldtaalrist. Ning kui nad tulekera märkasid kodaniku maja peal, millepööningul puudus valve, siis pidid nad jalamaid selle kodaniku majja kokku jooksma ja tulekera ära summutama võiluugist alla tänavale viskama. Selle eest oli seesama kodanik, kes valvet ei pidanud, kohustatud neile jalamaid igal ajal pooltaalrit andma, quia spe commodi movemur omnes (kuna lootus kasu peale meid kõiki paneb jooksma). Siis oli meestel tuju hea ja nad ajasid neid tulekerasid ööd kui päevad taga justkui poisikesed tänaval vurrpalli mängivad, nii et mõni, kes nukker ja kurb oli, sellest rõõmsaks sai ja naerma pidi. Neljandaks tuli igaühel oma pööningul hoida niiskeid härjanahku, külmanud sõnnikuga katlaid ehk toobreid selleks, et nendega tulekerasid summutada, kuna vesi selleks ei kõlbanud. Sellele lisaks olid ka kõik Tallinna pööningud laiade kiviplaatide ja paksu mullakorraga kaetud, et tulekerad, kui nad peaksid sinna langema, siiski lage nii kiiresti läbi ei põletaks. Selle ülemate ettevaatuse ja hoolsa valvamise tõttu ja ka sellepärast, et sellega pikapeale harjuti, ei hoolitud enamtulekeradest rohkem kui linnulennust õhus.”
Allikas: Russow, Balthasar. Liivimaa kroonika. (Alamsaksa keelesttõlkinud Dagmar ja Hermann Stock.) Tallinn, 1993, ptk 125, lk 260–261.
Tallinna linnamiilitsa õiguslik autonoomia tõi alatasa kaasa probleeme, eelkõige Rootsi garnisoniga, mis oli majutatud erakorteritesse ja eeslinnadesse. Konfliktid kahe sõjaväelise üksuse liikmete vahel provotseerisid automaatselt konflikte Rootsi valitsuse ja rae vahel ning see teema oli pidevalt päevakorral.
Конец ознакомительного фрагмента.
Текст предоставлен ООО «ЛитРес».
Прочитайте эту книгу целиком, купив полную легальную версию на ЛитРес.
Безопасно оплатить книгу можно банковской картой Visa, MasterCard, Maestro, со счета мобильного телефона, с платежного терминала, в салоне МТС или Связной, через PayPal, WebMoney, Яндекс.Деньги, QIWI Кошелек, бонусными картами или другим удобным Вам способом.
