teda, kuid ei ütle midagi. Ta huuled kisuvad naeratuseks, sest tekitan temas kõhedust. Olen alati tekitanud. „Sa kardad mind,” ütlen talle.
Ta naerab. „Kas tõesti? Ohoo! Kas ikka tõesti, mu poiss?”
„Jah. Sa oled harjunud teadma, mis toimub. Sa mõtled nagu kõik teised.” Näitan peaga HK peegelduse suunas. „Asjad on kivisse raiutud. Asjad on korralikult paigas. Punased asuvad põhjas, kõik teised seisavad meie turjal. Nüüd sa vaatad mind ja saad aru, et meile, kuradiraisk, ei meeldi seal all. Punane on tõusmas, Mickey.”
„Oh, sul on veel pikk maa minna…”
Sirutan käe ja haaran tema randmetest, nii et ta ei saa liigutada. Ta vahib mind peegelpildis, püüdes pigistusest pääseda. Miski ei ole põrgukaevuri haardest tugevam. Naeratan peeglisse, sundides tema violetseid silmi minu kuldsetesse vaatama. Tal on küljes hirmu lõhn. Ürgne kabuhirm. Nagu hiirel, kelle lõvi on nurka ajanud.
„Ole Evey vastu lahke, Mickey. Ära sunni teda tantsima. Paku talle head elu või ma tulen tagasi ja kisun sul käed otsast.”
13
HALVAD ASJAD
Matteo on pikk mees, roosa kõrend, kellel on sihvakad jäsemed ja kaunis kõhn nägu. Ta on ori. Või ta oli ori, kes pakkus lihalikke naudinguid. Aga ta kõnnib nagu vete isand. Nõtke sammuga. Käeviipes graatsia ja kombekus. Tal on kalduvus kanda kindaid ja kirtsutada nina kõige väiksemagi mustusetäpi peale. Tema elu eesmärk on olnud oma keha eest hoolitsemine. Nii et ta ei pea seda sugugi imelikuks, kui aitab mul määrida juuksenääpsude hävitajat mu kätele, jalgadele, torsole ja intiimkehaosadele. Aga mina pean. Kui me valmis saame, siis vannume mõlemad – mina, sest keha kipitab, ja tema, sest virutasin talle õla pihta. Nihestasin selle kogemata ära, lihtsalt selle pihta lüües. Ma ei ole ikka veel oma jõuga harjunud. Ja nad teevad oma roosad ka nii õrnakesteks. Kui tema on roos, siis mina olen okkad.
„Kiilas nagu põngerjas, sa pöörane väike beebi,” ohkab Matteo nii viisakalt, kui sellist asja on üldse võimalik väljendada. „Täpselt uusima Luna moe järgi. Kui nüüd veel natuke kulme kujundada – oh, need näevad sul välja nagu seeni näksivad röövikud – ja ninakarvu eemaldada, kutiikulit kohendada, hambaid valgendada nende uute ägedate haukajate kohalt – mis, kui tohib öelda, on kollased kui sinep, millesse segatud võililli… ütle mulle, kas sa oled oma uusi hambaid üldse kunagi pesnud? – ja komedoone kõrvaldada (mis on kui heelium-3 kaevandada), tooni timmida ja melatoniini süstida, ja sa oledki priske ja roosa nagu p-e-a-b.”
Norsatan kogu selle jama peale. „Ma juba näen välja nagu kuldne.”
„Sa näed välja nagu pronks! Narri kuld! Alamat päritolu värdjas, kes on rohkem kaitsevärvi kui kuldne. Sa pead olema täiuslik.”
Конец ознакомительного фрагмента.
Текст предоставлен ООО «ЛитРес».
Прочитайте эту книгу целиком, купив полную легальную версию на ЛитРес.
Безопасно оплатить книгу можно банковской картой Visa, MasterCard, Maestro, со счета мобильного телефона, с платежного терминала, в салоне МТС или Связной, через PayPal, WebMoney, Яндекс.Деньги, QIWI Кошелек, бонусными картами или другим удобным Вам способом.
