eksimus see oli?” küsib sõber.
„Ma ravisin patsiendi kahe visiidiga terveks ja sain alles hiljem teada, et ta on miljonär.”
Arst kaebab kolleegile:
„Ma käskisin ühel patsiendil, kellel on bronhiit, soojalt riietuda.”
„Ja tema?”
„Tema pani ära minnes selga mu uue talvemantli!”
Vestlevad kaks arsti. Üks on väga löödud.
„Ravisin patsienti paisest,” räägib ta, „aga lahkamine näitas, et tegemist oli hoopis vähiga.”
„See pole midagi,” ütleb teine. „Mina ravisin patsienti kuu aega kollatõvest, ja alles pärast tema surma selgus, et tegemist oli hiinlasega.”
Kaks arsti omavahel:
„Ei tea, kas hakkame teda ravima?”
„Või … jätaks ellu?”
Kohtuvad kaks arsti:
„Miks sa nii tujust ära oled?”
„Täna suri üks mu patsient.”
„Olgu see sulle siis õpetuseks – alati tuleb tasu ette küsida.”
Vestlevad kaks pensionile jäänud arsti:
„Mul oli kord patsient, kes kõigi diagnooside järgi pidi juba kümme aastat tagasi surema, aga tema elab tänapäevani.”
„Jah, tuleb ette. See tõestab veel kord, et kui patsient ikka tõesti elada tahab, on meditsiin võimetu.”
Kaks arsti kohtuvad kalmistul. Üks kõnetab teist:
„Tere päevast, lugupeetud kolleeg! Kas teete ka inventuuri?”
Kaks arsti vestlevad kolleegi matustel:
„Huvitav, miks ükski patsient pole tulnud kadunukest ära saatma?”
„Noh, küllap nad kõik on teda teisel pool vastu võtmas.”
Arstieksamil *
Meditsiiniprofessor eksamil:
„Kes on kolmega rahul, andke oma õpinguraamat.”
Umbes pool auditooriumist annab õpinguraamatud. Professor viskab selle hunniku aknast välja ja teatab:
„Selliseid arste pole meile vaja! Ülejäänud, kirjutage üles tänase eksami teema: „Ajuvähk”.”
Eksam ülikooli meditsiiniteaduskonnas. Professor küsib tudengilt:
„Lugege ette arsti vastuvõtukabineti standardvarustus.”
„Piiritus, kušett, medõde,” vastab tudeng.
Eksamil esitab professor-larüngoloog tudengile küsimuse.
„See küsimus käib kõri kohta, mina tahan aga ninaspetsialistiks saada,” vastab tudeng.
„Ah soo!” kergitab professor kulme. „Ja kummale ninasõõrmele te siis spetsialiseeruda kavatsete?”
Meditsiiniprofessor eksamil:
„Noormees, te ei tea mitte midagi.”
„Aga ma õppisin, professor! Näete, siin on selfie, kuidas ma teie eksamiks valmistun.”
Eksam arstiteaduskonnas.
„Kuidas hingab embrüo?” küsib professor meestudengilt.
„Läbi vagiina,” vastab too pikemalt mõtlemata.
Arstiteaduskonna õppejõud mõtlevad välja uue anatoomiaeksami korraldamise mooduse. Nad lähevad surnukuuri, raiuvad laipadelt käsi, jalgu ja muid kehaosi ning panevad need kotti. Pärast hakatakse otse surnukuuris napsi võtma.
Hommikul algab eksam. Tudengid kutsutakse ükshaaval eksamiruumi, palutakse käsi kotti pista, ette jäänud kehaosa nimetus öelda ja see siis välja tõmmata. Kui läheb märki, saab tudeng A.
Siseneb üks neiu, pistab käe kotti ja teatab:
„Viiner!”
„Ärge nüüd häbenege,” julgustab õppejõud, „me oleme siin ju ikkagi arstid.”
„Viiner!”
„Hea küll, ma näen, et te ei tea ladinakeelset nimetust, öelge siis eesti keeles.”
„Viiner!”
„Ptüi, kurat, öelge siis kasvõi rahvakeeli!”
„Viiner!”
„Olete läbi kukkunud! Tõmmake nüüd käsi koos selle kehaosaga välja!”
Neiu tõmbab käe välja, peos on tal aga – viiner!
„Ah sa kurat!” karjatab õppejõud. „Mida me siis eile peale hammustasime?!”
Eksam arstiteaduskonnas. Eksamiruumist väljub kurva näoga noormees. Kursusekaaslased kogunevad tema ümber:
„Noh, said läbi?”
„Ei.”
„Miks?”
„Ta esitas mulle ühe küsimuse.”
„Millise?”
„„Mida on vaja klistiiri tegemiseks?”.”
„Ja mis sa vastasid?”
„Noh, ma vastasin – tagumikku.”
„Nimetage peenise kõige tundlikum osa,” palub professor naistudengit meditsiinieksamil.
„Mees loomulikult!” vastab neiu.
Tudengineiu anatoomiaeksamil:
„Ee … Mm … Sellel joonisel on kujutatud mehe siseelundit, mida kutsutakse … ee … liige …”
„Kulla tüdruk, siseelund on see ainult teie jaoks,” märgib professor.
„Mitut süüfilise staadiumi te oskate nimetada?” küsib professor arstitudengilt eksamil.
„Kolm,” vastab tudeng. „Esimene: kui haigel nina peast kukub. Teine: kui tema haual rohi ei kasva. Ja kolmas: kui tema portreel hambad välja langevad.”
Eksam arstiteaduskonnas:
„Nimetage
