rääkida?”
Tund aega enne uue aasta saabumist ummistub arstil köögikraan. Ta helistab torumehele:
„Kas te ei võiks mu kraani parandama tulla? Vist on toru umbes.”
„Te olete hulluks läinud! Kohe algab ju uus aasta!”
„Aga meie, arstid, külastame patsientide igal ajal!”
„Aa, te olete arst? Selge, kohe tulen.”
Mõne aja pärast torumees saabubki. Arst näitab talle köögikraani:
„Näete, täitsa umbes. Aga mul on külalised, kuhjade viisi musti nõusid …”
Torumees silmitseb tähelepanelikult kraani, võtab siis taskust paar näputäit mingit pulbrit, puistab seda kraani peale ja ütleb:
„Kui nädala pärast paremaks ei lähe, siis helistage mulle!”
Kaks psühholoogi on jalgrattamatkal. Üks kukub. Tõuseb siis jälle üles, üleni porine, nahk marraskil, käsi verine, põlv puruks …
Teine sõidab tema juurde ja hõikab reipalt:
„Kukkusid või? Valus ka on? Tahad sellest rääkida?”
„Appi!” hüütakse kupeest. „Kas vagunis on arsti?”
„Mina olen arst,” hüüab kõrvalkupeest välja hüpanud poolalasti mees. „Kes abi vajab?”
„Mina,” vastab üks lõbus mehike. „Öelge, doktor, kuidas nimetatakse kõrihaigust, seitse tähte?”
Mees jõuab töölt harilikust varem koju ja leiab oma naise arstiga voodist.
„Mis teie siin teete?!” käratab mees.
„Temperatuuri mõõdame!” vastab arst.
Mees võtab sahtlist püstoli ja teatab:
„Nii, austatud doktor, kui nüüd selgub, et su kraadiklaasil puuduvad numbrid, siis süüdista iseennast!”
Arst tütrele:
„Kas sa ütlesid oma Jaanile, mis ma temast arvan?”
„Jah, aga ta ainult naeris ning ütles, et vale diagnoos nagu tavaliselt,” vastab tütar.
Stjuardess pöördub reisijate poole:
„Kas siin leidub mõni arst?”
Üks reisijaist tõuseb ja läheb piloodikabiini. Teine reisija pöördub hirmunult stjuardessi poole:
„Mis lahti on?! Kas piloot on haige?!”
„Ärge muretsege, kõik on korras,” vastab stjuardess. „Piloodid tahavad lihtsalt pisut lõõgastuda ja neile on vaja n-ö kolmandat kätt.”
„Aga miks siis just arsti?” küsib juba pisut rahunenud reisija.
„Teate, pärast eelmise päeva joomingut on meie pilootidel harjumus pisut uimasteid tarbida, arstil aga on ju alati süstal kaasas …”
Keset sümfooniakontserti kostab parterist röögatus:
„Arsti! Kas siin on arsti?”
„Mina olen arst!” vastatakse rõdult. „Mis juhtus?”
„Kolleeg!” hüüatab hääl parterist. „Milline imekaunis muusika!”
Mööda mägiteed sõidab suure kiirusega alla rahvast puupüsti täis buss. Aeg-ajalt ilmnevad bussijuhil lämbumise tundemärgid. Ta laseb roolist lahti, haarab endal kõrist ja kähiseb. Buss hakkab ühest teeäärest teise vänderdama, kuid iga kord hüppab esiistmelt püsti keegi naine ja hakkab bussijuhti vihmavarjuga taguma. See tundub bussijuhi olemise pisut paremaks tegevat. Nii juhtub õige mitu korda. Lõpuks jõuab buss sihtkohta ja hirmunud reisijad komberdavad värisevail jalgel välja. Üks reisijaist astub bussijuhi juurde:
„Ma olen arst. Ma nägin, et teil on probleeme hingamisega. Võibolla saan ma teid aidata?.”
„Jama!“ hüüab bussijuht lõbusalt. „See naine, kes kohe mu taga istus, on mu naaber. Tema mees poos end eile üles ja ma lihtsalt õrritasin teda pisut!”
Tuntud arst räägib seltskonnas:
„Arsti amet on haruldaselt sümpaatne. Meditsiin on unikaalne teadus ja selle juures väga filosoofiline.”
„Millega te seda tõestate?” küsib keegi.
„Noh, näiteks ütled naispatsiendile „Võtke riidest lahti!”, arve aga saadad tema abikaasale.”
Arst otsustab lasta oma õueteele uue katte panna. Kui töölised on plaatide paneku lõpetanud, hakkavad nad ühenduskohti mullaga katma.
„Ah nii!” vihastab arst. „Nüüd matate te oma lohaka töö mulla alla, et keegi seda ei näeks, jah?!”
„Selle poolest on meie ametid väga sarnased,” vastab brigadir.
Arst imestab oma auto remondikulude üle:
„Tund aega tööd – ja nii suur arve?!”
„Aga mida te siis tahate, doktor?” vastab mehaanik. „Teie, arstid, töötate maailma loomisest peale üheainsa mudeliga, aga meie peame iga päev uusi süsteeme õppima.”
Naine küsib oma arstist mehelt pärast ajujahti:
„Kas oli ka edukas jaht?”
„Või veel!” vastab arst. „Kaks jänest ja neli uut patsienti!”
Arst kirub seltskonnas advokaate. Üks advokaat küsib:
„Mis teil õieti advokaatide vastu on?”
„Kui aus olla, siis peate ka ise tunnistama, et teie elukutse ei muuda inimesi just ingliteks,” vastab arst.
„Ei muuda tõesti. Selles asjas olete teie, arstid, advokaatidest ees.”
Külaarsti poeg räägib sugulastele pärast autosõitu:
„Algul kihutas isa kõigist autodest mööda, aga siis sai meid kätte keegi mees mootorrattal ja kirjutas isale retsepti.”
Inglise psühhiaatri poeg küsib isalt:
„Isa, kas sa poliitikas orienteerud?”
„Mitte väga, ma olen ju arst, mitte poliitik.”
„See on halb, kuna koolis anti meile ülesanne kirjeldada, mille poolest erineb Alamkoja liige Ülemkoja liikmest.”
„Sellele lihtsale küsimusele võin ma küll vastata: kui tegemist on mitmekorruselise hullumajaga, siis
