olukorda, kus ta peab oma religiooni või tõekspidamisi kaitsma hakkama, näiteks kui keegi ütleb: „Kuidas sa saad kuuluda sellesse religiooni, kui seal õpetatakse, et…?”
Vältige liigsetesse detailidesse takerdumist. Jälgige kaardikuhja kahanemist ning püüdke jätta piisavalt aega enamiku kaartide läbivõtmiseks. Laske arutelul kulgeda loomulikult ning sekkuge üksnes siis, kui teile näib, et küsimus on ammendatud, sõnavõtud võivad minna liiga ägedaks või keegi üritab asuda teiste suhtes domineerivale positsioonile.
Olge valmis esitama omalt poolt täiendavat teavet, eriti nende religioonide kohta, mille esindajaid rühmas ei ole. Samuti võite arutelu innustamiseks teadlikult mõnele seisukohale vastanduda ja mängida „saatana advokaati”.
Võimalusel kasutage harjutuses iga rühma jaoks oma korraldajat, kes juhiks arutelu ja analüüsi väikestes rühmades. Kui teil ei ole kaaskorraldajaid kuskilt võtta, kaaluge võimalust kasutada selles rollis vabatahtlikke osalejate endi seast. Sõltuvalt rühma suurusest võib see olla vajalik, et igaühel oleks võimalus oma seisukohti ja kogemusi avaldada ning et analüüs oleks konstruktiivne. Kui te ei saa kedagi kaaskorraldajate rollis kasutada, viige hindamine läbi kõigi osalejatega suures rühmas.
Usku ei saa juba põhimõtteliselt ratsionaalsete argumentidega seletada ning seetõttu peaksite piirama katseid usulisi tõekspidamisi argumentidega ümber lükata. Vajadusel peaksite rõhutama, et oluline on austada igaühe mõtte-, südametunnistuse ja usuvabadust. See ei tähenda, et teiste inimeste usu sisu kritiseerimine on keelatud, kuid kindlasti tuleb austada nende õigust uskuda seda, mida nad ise tahavad. Pidage meeles, et kriitilise mõtlemise arendamine on inimõigustealase hariduse oluline eesmärk ning erinevate eluhoiakute võrdlemine aitab inimestel mõista, et nende maailmavaatelised eelistused ei muuda teiste inimeste eelistusi tühiseks. Selle aruteluharjutuse käigus jõuavad osalejad loodetavasti mõistmisele, et nende eelistus on suhteline, mitte üldkehtiv. Samuti aitab see neil näha iga koolkonna või traditsiooni tugevaid ja nõrku külgi. Usuline fanatism ja kitsarinnalisus sünnivad sageli rangelt valikulisest mõtteviisist ja pluralismi eitamisest. Ükski religioon ei ole ühtne tervik ning seetõttu ei saa üheski religioonis pidada kogu religiooni esindavaks või teistest ülimuslikuks üht kindlat lugu või tõlgendusviisi.
Variandid
Kui viite harjutuse läbi väikestes rühmades, oleks kasulik lõpetuseks korraldada ka põgus arutelu suures rühmas. Sel juhul paluge väikestel rühmadel enne suurde rühma kogunemist mõelda järgmistele küsimustele, et esitada nende kohta oma sõnavõtt.
• Milliseid näiteid võib meie riigist leida religioossete ja mittereligioossete traditsioonide suhtes valitseva teadmatuse ja eelarvamuste kohta?
• Mida saaksime teha teadmatuse ja eelarvamuste vähendamiseks?
Soovitusi jätkutegevusteks
Kui viisite harjutuse läbi rühmas, kus kõik esindasid sama usku või samu tõekspidamisi, on teil palju võimalusi arutelu edasiarendamiseks. Minge aadressile http://www.religioustolerance.org ja koostage nimekiri seal loetletud religioonidest, mitteteistlikest mõttevooludest ja kõlblussüsteemidest. Küsige rühmalt, mitmest nimekirjas olevast hoiakusüsteemist nad on kuulnud ja mida nad nende kohta teavad.
Erinevate usuliste tõekspidamiste ajalooga tutvumiseks võite koostada nendest ajajoone. Seda on täpsemalt kirjeldatud harjutuse „Ajajooned” (lk 303) variantide punktis.
Paulo Freire on öelnud: „Teisi harida tähendab uskuda muutuste võimalikkusesse.” Kui rühm tahaks põhjalikumalt peatuda sellel, mis on haridus ja kuidas see vastab või ei vasta inimeste vajadustele, võib neile soovitada harjutust „Et kõigi hääl oleks kuulda” (lk 207).
Ideid tegutsemiseks
Sõltuvalt teie ja osalejate elu- ja töökoha kontekstist võib olla huvitav külastada mõne teise religiooni pühakoda või kooskäimiskohta ning luua kontaktid nende noorterühmaga, et arutada ühistegevuse võimalusi. Mõned variandid:
• rahvusvahelisel inimõiguste päeval (10. detsember) korraldatav ühine üritus;
• vastastikused küllakutsed oluliste usupühade tähistamisele;
• ühistegevus vaeste ja hädasolijate abistamiseks.
Lisateave
Inimõiguste ülddeklaratsiooni artiklis 18 öeldakse: „Igaühel on mõtte-, südametunnistuse ja usuvabadus; see õigus kätkeb vabadust muuta oma usku või veendumusi, samuti vabadust kuulutada oma usku või veendumusi nii üksi kui ka koos teistega, avalikult või eraviisiliselt õpetamise, tava, kultuse ja kombetalituste kaudu.”
Selleks et hõlmata võimalikult palju tõekspidamissüsteeme, lähtume selles harjutuses saidil www.religioustolerance.org avaldatud religiooni definitsioonist: „Religioon on jumalikke jõude käsitlevate tõekspidamiste süsteem, millega sageli kaasnevad rituaalid, kõlblusnormid ja elufilosoofia.” Religiooni mõiste hõlmab nii üksikisiku tegevusi seoses ühise usuga kui ka ühiselt läbi viidavaid rituaale ning jagatud veendumuste pinnalt toimuvat vastastikust läbikäimist. Religiooni alternatiivid on ateism, skeptitsism, vabamõtlemine ja humanism.
Selles harjutuses keskendume mõtte-, südametunnistuse ja usuvabadusele, mis tähendab inimese õigust vabalt valida, kas järgida mõnda religiooni või mitte. Seetõttu oleme kasutanud terminit „eluhoiak”, mis üldmõistena hõlmab nii religioosseid kui ka sellest erinevaid maailmavaateid ilma kumbagi diskrimineerimata. Eluhoiaku all peame silmas ideede raamistikku, mis aitab meil maailma mõista ning elu mõtestada ja väärtustada. Paljud eluhoiakud on selgelt religioossed, näiteks kristlus, hinduism ja islam. Mõned eluhoiakud on mittereligioossed, näiteks Karl Marxi ja tema järgijate dialektiline materialism, Ayn Randi objektivism, humanism.
Lisaks leidub eluhoiakuid (näiteks budism ja konfutsianism), mida traditsiooniliselt on paigutatud religioonide alla, kuid mille paljud järgijad ei nõustu sellise liigitusega ning väidavad, et näiteks budism ja konfutsianism on pigem filosoofiad, kuna neis puudub jumalik olend. Eluhoiaku mõiste hõlmab kõiki selliseid vaateid.
Lihtsalt kasutatavat põhiteavet maailma eri usundite kohta võib leida internetist ühendatud religioonide algatuse (United Religions Initiative) veebisaidilt www.uri.org ja Ontario religioosse sallivuse konsultantide veebisaidilt www.religioustolerance.org.
Käesoleva harjutuse aluseks on samanimeline harjutus Euroopa-Vahemere noorsootöö õppematerjalist Mosaic, mis avaldati Euroopa Komisjoni ja Euroopa Nõukogu noorsootööalase partnerluse raames.
Kaardid
Me jälgime teid
Keegi ei tee suuremat viga kui see, kes, arvates, et tema võimuses on teha vaid natuke, ei tee mitte midagi.
Raskusaste Tase 3
Teemad
•
