kuidas palju raha teenida, vaid veelgi tähtsamat – kuidas seda alles hoida. Nagu rikas isa ütles: „Mis kasu on suure raha teenimisest, kui kokkuvõttes kaotad kõik?”
Kord ütles üks börsimaaklerist sõber mulle: „Tavainvestorid ei teeni börsil raha. Nad ka tingimata ei kaota raha, aga neil lihtsalt ei õnnestu raha teenida. Olen näinud väga palju investoreid, kes ühel aastal teenivad raha ja järgmisel annavad kõik tagasi.”
8. Kuidas teenida märksa rohkem raha kui ainult 200 000 dollarit, mis on aastatulu miinimumnõue, et alustada investeerimist sellesse, millesse investeerivad rikkad. Rikas isa ütles mulle: „Raha on ainult suhtumise küsimus. Kuidas sa saad rikkaks saada, kui arvad, et 200 000 dollarit on suur raha? Kui tahad rikkaks investoriks saada, pead mõistma, et 200 000 dollarit ehk akrediteeritud investoriks kvalifitseerumiseks nõutud miinimumhulk dollareid on vaid tilk meres.” Ja sellepärast ongi käesoleva raamatu esimene etapp äärmiselt oluline.
9. Raamatu esimene etapp, mis valmistab teid vaimselt rikkaks investoriks saama, sisaldab iga peatüki lõpus suhtumise kontrollküsimustikku.
Ehkki küsimustik on iseenesest lihtne, on küsimused koostatud nii, et peate vastuse andmiseks mõtlema ja võib-olla endale kallite inimestega nõu pidama. Just need rikka isa esitatud hinge vaatavad küsimused aitasid mul leida vastuseid, mida otsisin. Ehk teisiti öeldes: paljud vastused, mida investeerimise osas otsisin, olid kogu aeg mu enda sees olemas.
Mis muudab 90/10 investori teistsuguseks?
Üks olulisemaid aspekte selles raamatus on tavainvestori ja 90/10 investori mõttemaailma erinevused. Rikas isa ütles ikka: „Kui tahad rikkaks saada, uuri välja, mida kõik teised teevad, ja talita täpselt vastupidiselt.” Raamatu lugemise käigus saate teada, et suurem osa 90 % rahast teeniva 10 % investorite ja 10 % rahast teeniva 90 % investorite erinevusi ei seisne selles, millesse nad investeerivad, vaid hoopis selles, kuidas nad mõtlevad. Näiteks:
1. Enamik investoreid soovitab: „Ärge riskige.” Rikas investor riskib.
2. Enamik investoreid soovitab: „Hajutage.” Rikas investor keskendub.
3. Tavainvestor püüab võlga minimeerida. Rikas investor suurendab võlga oma kasuks.
4. Tavainvestor püüab kulusid vähendada. Rikas investor teab, kuidas suurendada kulusid nii, et oma rikkust kasvatada.
5. Tavainvestor käib tööl. Rikas investor loob töökohti.
6. Tavainvestor rügab kõvasti. Rikas investor töötab vähem ja teenib üha rohkem.
Mündi teine pool
Niisiis on selle raamatu lugemisel äärmiselt oluline tähele panna, millises osas teie mõtted mu rikka isa mõtetest kardinaalselt kõrvale kalduvad. Rikas isa ütles: „Üks põhjusi, miks ainult vähesed rikkaks saavad, peitub seigas, et nad on ühes mõtteviisis kinni. Nad arvavad, et mõnest asjast saab mõelda või seda teha ainult ühtemoodi. Tavainvestor mõtleb: „Mängi kindla peale ja ära riski,” rikas investor peab aga samal ajal mõtlema ka sellele, kuidas parandada oskusi, et saaks suuremalt riskida.” Rikas isa nimetas seda mõtlemist mündi mõlema poolega arvestamiseks. Ta rääkis veel: „Rikka investori mõtlemine peab olema paindlikum kui tavainvestori oma. Näiteks turvalisusele peavad mõtlema nii rikas kui ka tavainvestor mõlemad, aga rikas investor peab mõtlema ka sellele, kuidas rohkem riskida. Tavainvestor mõtleb võlgade vähendamisele, rikas investor seevastu mõtleb võlgade suurendamise võimalustele. Tavainvestor elab turu kokkukukkumise hirmus, rikas investor aga ootab turu kokkukukkumist. See võib tavainvestorile vasturääkivusena tunduda, kuid just see vasturääkivus teebki rikkast investorist rikka.”
Lugedes käesolevat raamatut, teadvustage endale tava- ja rikaste investorite mõtlemise vastuolusid. Nagu rikas isa ütles: „Rikas investor on äärmiselt teadlik sellest, et igal mündil on kaks poolt. Tavainvestor näeb ainult üht poolt. Aga just see pool, mida tavainvestor ei näe, hoiabki tavainvestorit tavalisena ja rikast investorit rikkana.” Raamatu teine osa räägibki mündi teisest poolest.
Kas tahate olla rohkem kui tavainvestor?
Käesolev raamat on enam kui lihtsalt raamat investeerimisest, kuumadest vihjetest ja maagilistest valemitest. Selle üks põhieesmärke on anda teile võimalus omandada teistsugune nägemus investeerimisest. Teos algab minu naasmisega Vietnamist 1973. aastal ja sellest, kuidas ma hakkasin ennast ette valmistama investeerima rikka investorina. 1973. a hakkas rikas isa mulle õpetama, kuidas omandada samasugust finantsvõimu nagu temal – võimu, millest sain esimest korda teadlikuks 12-aastaselt. Seistes 40 aastat tagasi liivarannal rikka isa värskeima investeeringu ees, mõistsin, et mis investeerimisse puutus, siis peitus mu rikka isa ja vaese isa erinevus märksa sügavamal kui lihtsalt investeerimise jaoks olemas oleva raha hulgas. Erinevus seisneb ennekõike inimese kirglikus soovis olla tunduvalt rohkem kui lihtsalt tavaline investor. Kui teil on selline soov, siis jätkake lugemist.
TASUTA!
Tänutäheks teie aktiivse osalemise eest meie finantskoolituses on Robert koostanud spetsiaalse audioloengu. „Mu rikas isa ütles, et üks kõige tähtsamaid investorioskusi, mida on võimalik õppida, on see, kuidas saada rikkaks, kui turg langeb. Kuidas säilitada rahu, jääda turule ja teenida palju raha, kui kõik ülejäänud on paanikas ja müüvad?”
Selle audioloengu saamiseks on teil tarvis ainult külastada meie veebilehte aadressil www.richdadbook3.com ja see on tasuta teie.
Aitäh, ja edu!
Esimene etapp
Kas oled vaimselt valmis investoriks saama?
Esimene investori kontroll: kontroll iseenda üle
1. peatükk
Millesse ma investeerima peaksin?
1973. a naasin teenistuskorralt Vietnamis. Olin õnnelik, et mind määrati kodu lähedale baasi Hawaiil, mitte idarannikule. Seadnud ennast merejalaväe lennukorpuses sisse, helistasin oma sõbrale Mike’ile ja me leppisime kokku aja, et lõunastada koos tema isaga – mehega, keda kutsun oma rikkaks isaks. Mike tahtis kangesti näidata mulle oma vastsündinud last ja uut kodu, seega leppisime kokku lõunasöögi tema juures järgmisel laupäeval. Kui Mike’i limusiin mulle igava halli baasi poissmeestest ohvitseride elamu juurde järele tuli, hakkasin aru saama, kui palju oli muutunud pärast 1965. aastat, mil lõpetasime koos keskkooli.
„Tere tulemast koju!” tervitas Mike, kui astusin ta marmorpõrandatega kauni kodu fuajeesse. Mike’i näol säras lai naeratus, tal oli 7-kuune poeg süles. „Tore, et sa ikka ühes tükis tagasi tulid.”
„Seda küll,” vastasin, piieldes üle Mike’i õla sätendavat sinist Vaikset ookeani, mis uhtus majaesist liivaranda. Maja oli uhke. See oli ühekorruseline troopiline häärber, milles olid ühendatud nii uue kui ka vana Hawaii graatsia ja sarm. Kodu ehtisid imekaunid pärsia vaibad, kõrged sügavrohelised potitaimed ning suur bassein, mis piirnes kolmest küljest maja ja neljandast ookeaniga. Kõik oli väga avatud ja õhurikas – saare hunnitu elustiili filigraanne näidis. See vastas täpipealt minu ettekujutusele luksuslikust elust Hawaiil.
„See on mu poeg James,”
