investeerimisviise. Seega mõtle järele ja ole valmis, kui otsustad, et see tee elus on sinu jaoks õige.”
2. peatükk
Vundamendi rajamine rikkusele
Kõnealusel õhtul oli mul väga raske sõjaväebaasi ohvitseride räämas halli majutuskohta naasta. Enne sealt lahkudes polnud sel midagi häda olnud, kuid pärast Mike’i uues kodus veedetud õhtupoolikut paistsid ohvitseride eluruumid odavad, vanad ja väsinud.
Nagu oli oodata, kaanisid mu kolm toakaaslast õlut ja vaatasid telekast pesapallimängu. Kõikjal vedelesid pitsakarbid ja õllepurgid. Nad ei rääkinud suurt midagi, kui läksin läbi ühise elutoa. Nende pilgud olid naelutatud telekaekraanile. Jõudnud oma tuppa, sulgesin ukse ja mind valdas tänutunne, et kõigil meil olid eraldi magamistoad. Mul oli palju, mille üle järele mõelda.
Praegu, 25 aasta vanuselt, sain lõpuks aru asjadest, mida ma ei mõistnud 9-aastase lapsena, mil asusin rikka isa juurde tööle. Ma sain aru, et mu rikas isa oli töötanud pikki aastaid, luues rikkusele tugevat vundamenti. Ta pere oli alustanud vaeste linnaosas, elades kokkuhoidlikult, ehitades äri, ostes kinnisvara ja viies oma plaani ellu. Nüüd sain ma aru, et rikka isa plaan oli saada väga rikkaks. Sel ajal, kui Mike ja mina keskkoolis käisime, laiendas rikas isa oma äri teistele saartele Hawaii saartestikus, ostes ettevõtteid ja kinnisvara. Mike’i ja minu kolledžipäevil tegi ta aga tähtsa käigu – temast sai Honolulu ja Waikiki üks suurimaid erainvestoreid ettevõtluses. Sel ajal, kui teenisin merejalaväepiloodina Vietnamis, sai ta rikkuse vundament valmis. See oli tugev ja kindel. Nüüd nautisid tema ja ta perekond oma töö vilju. Nad ei elanud enam saarestiku ääreala kõige vaesemas piirkonnas, vaid Honolulu ühes jõukamas rajoonis. Nad ei paistnud rikkad ainult välispidiselt nagu paljud teised. Ma teadsin, et Mike ja ta isa olid tõepoolest rikkad, sest nad lubasid mul oma auditeeritud finantsaruandeid vaadata. Seda õigust anti vähestele.
Mu pärisisa seevastu oli kaotanud just töökoha. Ta pürgis mööda riigiteenistuse ametiredelit üles, ühtäkki langes aga Hawaii osariigi poliitilise masinavärgi ebasoosingusse. Isa kaotas kõik, mida oli püüdnud tööga saavutada, kui kandideeris oma ülemuse vastu asekuberneriks ja jäi alla. Osariigi valitsus kandis ta musta nimekirja, ning ta püüdis otsast alustada. Mu isal puudus täielikult rikkuse vundament. Ehkki tema oli 52 ja mina 25, oli meie rahaline seis sama. Meil kummalgi polnud raha. Mõlemal oli kolledžiharidus ja me võisime palgatööle minna, aga mis tõelisse varasse puutus, siis polnud meil midagi. Sel õhtul, lamades vaikselt oma naril, mõistsin, et mul on haruldane võimalus oma elule suund valida. Ütlen „haruldane”, sest väga vähestel on luksust võrrelda kahe isa eluteid ja siis enda jaoks see õige valida. See oli valik, mida võtsin täie tõsidusega.
Rikaste investeeringud
Sel õhtul mõtlesin väga paljudele asjadele, aga kõige rohkem intrigeeris mind teadasaamine, et on olemas investeeringud ainult rikastele ja investeeringud kõigile ülejäänutele. Mulle meenus, et kui töötasin lapsepõlves rikka isa heaks, rääkis ta ainult oma äri ülesehitamisest. Aga praegu, mil ta oli rikas, rääkis ta ainult oma investeeringutest – investeeringutest rikastele. Selle päeva lõunasöögil seletas ta: „Ma rajasin ettevõtteid ainult sellepärast, et saada võimalus investeerida rikaste investeeringutesse. Ettevõte luuakse ainult sellepärast, et see ettevõte ostaks sulle varasid. Ilma oma ettevõteteta ei saaks ma rikaste investeeringutesse investeerida.”
Rikas isa jätkas, rõhutades, milles seisneb vahe, kui investeeringu ostab palgatöötaja või ettevõte. Ta ütles: „Palgatöötajana ostes on suurem osa investeeringuid liiga kallid. Ent kui neid ostab mulle mu äri, on need märksa taskukohasemad.” Ma ei saanud aru, mida ta selle väitega mõtles, kuid mõistsin, et see erinevus on väga tähtis. Nüüd oli mu huvi tärganud ja ma tahtsin teada, milles see erinevus seisneb. Rikas isa oli tudeerinud nii äri- kui ka maksuõigust ja leidnud võimalused, kuidas neid õigusi enda kasuks rakendades suurt raha teenida. Suikusin tol õhtul, olles järgmisel hommikul rikkale isale helistamise pärast elevil ja korrates vaikselt omaette: „Rikaste investeeringud.”
Taas õppetundide juurde
Lapsena veetsin pikki tunde ühes rikka isa restoranis laua taga, kus ta arutas oma äriasju. Nendel aruteludel istusin sirgelt ja rüüpasin limonaadi, samal ajal kui rikas isa rääkis oma pankurite, audiitorite, advokaatide, börsimaaklerite, kinnisvaramaaklerite, finantsplaneerijate ja kindlustusagentidega. See oli mu ärihariduse algus. Vanuses 9–18 kuulasin tundide kaupa, kuidas mehed ja naised keerulisi äriprobleeme lahendasid. Kuid need lauaäärsed õppetunnid lõppesid, kui läksin neljaks aastaks New Yorki kolledžisse, millele järgnes viieaastane teenistus merejalaväes. Nüüd, mil mul oli kolledžiharidus käes ja väeteenistus oli läbi saamas, olin valmis jätkama õppetunde rikka isa juures.
Kui helistasin talle järgmisel päeval, oli ta valmis taas mulle õppetundide andmist alustama. Ta oli äri Mike’ile üle andnud ja tööeluga pooleldi lõpparve teinud. Ta otsis endale tegevust, soovimata päevad läbi golfi mängida.
Lapsepõlves ei teadnud ma, kumba isa raha osas kuulata. Mõlemad olid tublid töökad mehed. Mõlemad olid kanged ja mõjujõulised. Mõlemad ütlesid, et pean kolledžisse astuma ja oma kodumaad sõjaväes teenima. Ent nad ei rääkinud sama raha osas ega andnud sama nõu selle kohta, kelleks suurena saada. Nüüd oli mul võimalus rikka isa ja vaese isa valitud karjääri arengusuundi võrrelda.
Raamatule „Rikas isa, vaene isa” järgnevas osas „RAHAVOO kvadrant” soovitas vaene isa: „Käi koolis, õpi hästi ja otsi endale kindel ning turvaline hüvedega töökoht.” Ta soovitas järgmist karjääriteed:
Rikas isa ütles aga: „Õpi ettevõtteid looma ja ettevõtete kaudu investeerima.” Tema soovitas karjääriteed, mis nägi välja järgmiselt:
Raamat „RAHAVOO kvadrant” räägib kõige olulisematest emotsionaalsetest ja tehnilistest erinevustest kõikide kvadrantide inimeste juures. Need peamised emotsionaalsed ja tehnilised erinevused on tähtsad, sest määratlevad lõppkokkuvõttes, millist kvadranti kaldub inimene eelistama ja millises tegutsema. Näiteks isik, kes vajab töö tagatust, püüdleb tõenäoliselt E-kvadranti. E-kvadranti kuuluvad inimesed alates koristajatest ja lõpetades firmade juhatuste esimeestega. Inimese, kellele meeldib toimetada iseseisvalt, leiame tavaliselt üksik- või väikeettevõtja S-kvadrandist. Ma ütlen ka, et „S” tähendab solo and smart ehk üksikesineja ja tark, sest siit leiame paljud sellised professionaalid nagu arstid, advokaadid, raamatupidajad/audiitorid ja teised tehnilised konsultandid.
Raamat „RAHAVOO kvadrant” seletab pikalt-laialt S-kvadrandi, kus tegutseb suurem osa väikeettevõtete omanikke, ja B-kvadrandi, kust leiame kesk- ja suurettevõtted, erinevusi. Käesolevas raamatus lahkame üksikasjalikumalt tehnilisi lahknevusi, sest just siin peituvadki peamised erinevused rikaste ja kõigi ülejäänute vahel.
Maksuseadused on erinevad
Kvadrantide omavahelised erinevused mängivad selles raamatus väga tähtsat rolli. Maksuseadused on eri kvardrantides erinevad. Mis ühes kvadrandis on seaduslik, on teises ebaseaduslik. Need peened erinevused tähendavad investeerimisel suuri vahesid. Käsitledes investeerimisteemat, uuris rikas isa minult äärmise hoolega, millises kvadrandis ma plaanin raha teenida.
Õppetunnid algavad
Rikas isa ja mina sõime Waikiki Beach’il hotellis lõunat, Mike tegeles aga sel ajal nende impeeriumi juhtimisega. Päike paistis soojalt, ookean sätendas kaunilt, tuul puhus kergelt – kõik nägi välja
