kõrguvad süngelt Karli silla baroksed pühakukujud ja taustal mühiseb valjult Vltava tume ja vihane vesi. See hetk jätab õõnsa ja kustumatu mälestuse. Ümberkaudsed kodud paistavad olevat tühjad, inimesed evakueeritud, elekter välja lülitatud ja õhus hõljub korraks imelik lõhn. „Kas see võib olla gaas?“ juurdlen.
Päästeteenistus on hakanud jõe kallastele tulvavee takistamiseks metallseina ehitama.
„Lähme koju,“ ütleb Milan nukralt. „Meil pole siin enam midagi teha. See on Tšehhile ikka kohutav õnnetus.“
Ka minul hakkab esialgne uudishimu taanduma ja asemele poeb süvenev kurbus. Praha ja Tšehhi on saanud mulle armsaks koduks. Kui eestlasena ja sooneutraalse eesti keele kõnelejana pole ma siiani kunagi kohtadele või asjadele sugu juurde mõelnud, siis nüüd slaavi keele keskel viibides tunnen, kuidas ka elutud asjad või mõisted omandavad soo. Nii on Praha muidugi naissoost. Kui tavaliselt pean Prahat suursuguseks ja veidi müstiliseks daamiks, siis praegu tundub ta mulle kui õrnuke ja habras neiu, keda tahaks kõige halva eest kaitsta. Aga kuidas?
Järgmisel päeval räägin Luciega, kes ei ole enam oma uut Praha korterit remontimas, vaid koos Davidiga hoopis maal vanemate juures redus.
„Meid kästi kodust lahkuda. Kuigi me elame jõest kaugel, voolab meie maja eest läbi pisike ojake, mis muidu on täiesti ohutu, kuid linnavõimud arvavad nähtavasti, et midagi võib juhtuda ka sellega. Meie arvame, et see on tobedus, aga pidime ikkagi ära minema,“ selgitab Lucie.
Küllap on siiski parem karta kui kahetseda. Metroo õigeaegse ja turvalise sulgemisega juba jäädi hiljaks, nii et vesi on tunginud paljudesse kesklinna metroojaamadesse ja keldritesse. Karlíni linnaosas liigutakse majade vahel isegi paatidega. Kesklinna saab minu kodukandist nüüd vaid trammiga ja õhtusel tipptunnil tagasi koju minnes suudan end ülerahvastatuse tõttu alles kolmanda trammi peale pressida, sest minust tugevama ja rusikatega teed rajava ärritatud seltskonnaga ma võidelda ei soovi. Närvid on kõigil pingul ja tülid kerged tekkima.
Uudised uputusest on jõudnud ka Eestisse. Ema helistab ja muretseb, kuid õnneks ei erine elu meie hubases ja jõest kaugel asuvas Hirmula kandis eriti tavapärasest. Et midagi on juhtunud, saab aru vaid pidevast sireenide kajast kuskil kaugemal linna kohal. Suur vesi – velká voda, nagu tšehhid seda kutsuvad – on kohal ja teeb oma edukat hävitustööd.
„Ära enam kesklinna mine. See võib olla ohtlik,“ hoiatab Milan mind hommikul tööle minnes.
Hoolimata manitsustest lähen sinna siiski. Jälle see uudishimu! Vanalinna platsile – Staroměstské náměstíle – on kogutud hunnik liivakotte ja tänavaotsad nendega blokeeritud. Poed ja kohvikud on suletud, keldriakende ja uste vahed ehitusvahuga täidetud. Kui platsi taga asuvat võimsat gooti stiilis kahe torniga Týni kirikut vaatan, meenub mulle äkki lühike jutustus, mille kunagi keskkoolis emakeeletunni tarbeks kirjutasin. Loo lõpus oli veeuputus ja peategelaseks olnud tüdruk varjus linnakese kirikutorni, kust ta ülevalt ümberringi toimuvat jälgis. See väike tüdruk tahaks praegust ohtu haistes mind kiriku lähedusse hoiduma sundida. Lähen aga edasi Vltava poole.
Sillad ja paljud jõe äärde viivad tänavad on suletud, kuid leian ühe vabaks jäänud teejupi sinna pääsemiseks. Veetase on tõusnud kõikide sillakaarte ülemiste otsteni. Jõeäärsed terrassid ja restoranidena tegutsevad laevukesed on vee all, paistmas vaid katused.
Enam kui kuuesaja-aastane Karli sild peab õnneks veel vastu, kuigi kardetakse hullemat. Eks näis, kas tšehhide 14. sajandi ühe võimsama kuninga ja hilisema Püha Rooma riigi keisri Karl IV nime kandev rajatis ning sellele pandud numbrimaagia kaitse ka tänapäeva uputuste vastu saab. Nimelt räägib legend, et kuningas Karli korraldusel alustati silla ehitust 1357. aasta 9. juulil kell 5.31 ehk siis maagilisel ajahetkel numbrikombinatsiooniga 135797531. Teine legend räägib, et ehitusmeistri juhtnööride järgi lisati kivide vahele pandava segu sisse tugevduseks ka muna ja piima. Kuna Praha munadest ei piisanud, olevat Karl käskinud kõikidel Tšehhi linnadel oma munalaadung silla hüvanguks Prahasse saata. Üks linnake sai käsust valesti aru ja kartes, et toored munad tee peal katki lähevad, saatis Prahasse keedetud munad, jäädes seetõttu pikaks ajaks teiste riigialamate naerualuseks. Hiljem loen kuskilt, et tänapäevase keemia-tehnoloogia kõrgkooli teadlased otsustasid legendi väiteid kontrollida ning avastasid muna ja piima asemel segu seest hoopis veini ja piima jälgi. Et see koogelmoogel ongi silla tugevuse saladus, arvavad nii mõnedki ajalugu ja legende armastavad kohalikud.
Конец ознакомительного фрагмента.
Текст предоставлен ООО «ЛитРес».
Прочитайте эту книгу целиком, купив полную легальную версию на ЛитРес.
Безопасно оплатить книгу можно банковской картой Visa, MasterCard, Maestro, со счета мобильного телефона, с платежного терминала, в салоне МТС или Связной, через PayPal, WebMoney, Яндекс.Деньги, QIWI Кошелек, бонусными картами или другим удобным Вам способом.
