kui 30 kuud ning tänu Pati põhjalikele, üksikasjalikele ja veenvaile juriidilistele pingutustele nõustus prokurör jätma meie taotluse vaidlustamata. Näitasin Patile rõivaid, mida kohtusaali selga panna: üks minu peentest „loovdirektori“ pükskostüümidest, militaarne tumesinine mantelkleit, mis oli mu kõige konservatiivsem riideese, ning lisavariandina eBay oksjonil võidetud kostüüm 1950-ndate country club’i stiilis jakist ja seelikust – kreemikas, suure õrnsinise ruuduga. „See on kõige parem,“ ütles Pat viimasele kostüümile osutades. „Me tahame, et kohtunikule kangastuks sind vaadates tema enda tütar või vennatütar või naabritüdruk.“ Tol ööl ei suutnud ma uinuda ja Larry klõpsas hotelli televiisori joogakanalile, kus nõtke ja nägus joogaõpetaja keeras end lummaval Hawaii rannal kringlipoosidesse. Soovisin kogu hingest olla hoopis seal.
8. detsembril 2003 seisin kohtunik Charles Norgle’i ees, väike pereliikmetest ja sõpradest kaaskond istumas kohtusaalis minu selja taga. Enne kui kohtunik karistuse välja kuulutas, tegin avalduse.
„Teie ausus, rohkem kui kümme aastat tagasi langetasin ma nii praktilisel kui ka moraalsel tasandil halbu otsuseid. Ma käitusin isekalt, teiste suhtes lugupidamatult, rikkusin teadlikult seadust, valetasin armastavale perekonnale ja eemaldusin tõelistest sõpradest.
Olen valmis seisma silmitsi oma tegude tagajärgedega ja võtma vastu iga karistuse, mille kohus mulle määrab. Mul on südamest kahju kogu selle halva eest, mida olen teistele teinud, ja ma tean, et kohus on minu vastu õiglane.
Tahaksin kasutada võimalust ning öelda aitäh oma vanematele, kihlatule, sõpradele ja kolleegidele, kes on täna siin, kes on mind armastanud ja toetanud, ning vabandada nende ees kogu selle valu, mure ja häbi pärast, mida olen neile põhjustanud.
Teie ausus, tänan, et kuulasite ära mu avalduse ja kaalusite mu juhtumit.“
Mulle mõisteti 15 kuud föderaalvanglas. Kuulsin Larryt, oma vanemaid ja sõpra Kristenit selja taga nutmas. Minu meelest oli see ime, et karistus polnud pikem, ja kuna olin ootamisest surmväsinud, tahtsin sellega ühele poole saada nii kiiresti kui võimalik. Ent mu vanemate kannatused olid palju hullemad kui mis tahes pinge, väsimus või masendus, mida pikk viivitamine õigusemõistmises mulle põhjustanud oli.
Kuid ootamine jätkus, seekord oli põhjus vangla määramises. See olukord sarnanes päris palju kolledži vastuvõtuteatise ootamisega kaasnenule: loodan, et pääsen Connecticutis asuvasse Danburysse! Kõik teised kohad oleksid Larry ja perekonnaga ükskõik kui harva toimuvate kohtumiste mõttes osutunud katastroofiks. Kauguselt järgmine naiste föderaalvangla asus 500 miili kaugusel Lääne-Virginias. Kui föderaalvõimudelt saabunud õhuke ümbrik käskis mul 4. veebruaril 2004 Danbury föderaalsesse korrektsiooniasutusse ilmuda, tundsin, nagu koorem oleks turjalt langenud.
Püüdsin oma asjad joonde ajada, valmistudes haihtuma rohkem kui aastaks. Olin juba lugenud Amazonis müüdavaid raamatuid selle kohta, kuidas vanglas ellu jääda, aga need olid kirjutatud meestele. Käisin külas vanavanematel, peletades närviliselt eemale hirmu, et ei pruugi neid enam kunagi näha. Umbes nädal enne vanglasse minekut kutsusime Larryga East Village’i 6th Streetil asuvasse Joe baari kokku väikese sõpruskonna, et pidada maha üks improviseeritud lahkumispidu. Nad olid selles linnas meie head sõbrad, kes teadsid mu saladust ja olid teinud minu aitamiseks kõik, mida suutsid. Meil oli üheskoos tore: mängisime piljardit, jutustasime lugusid, jõime tekiilat. Õhtu veeres edasi – ma ei võtnud hoogu maha, ma ei kavatsenud mingil moel piirata ärajoodavaid tekiilakoguseid, ma ei kavatsenud olla tujurikkuja. Ent õhtust sai hommik ja viimaks tuli kõigil koju mina. Ja kui ma kallistasin neid nii kõvasti ja armutult, nagu seda suudab ainult üks tekiilast purjus tüdruk, jõudis mulle kohale, et see ongi päriselt hüvastijätt. Ma ei teadnud, millal jälle mõnda oma sõpra näen või milline ma ise olen, kui see ükskord juhtub. Ja hakkasin nutma.
Конец ознакомительного фрагмента.
Текст предоставлен ООО «ЛитРес».
Прочитайте эту книгу целиком, купив полную легальную версию на ЛитРес.
Безопасно оплатить книгу можно банковской картой Visa, MasterCard, Maestro, со счета мобильного телефона, с платежного терминала, в салоне МТС или Связной, через PayPal, WebMoney, Яндекс.Деньги, QIWI Кошелек, бонусными картами или другим удобным Вам способом.
