teineteist vaevalt puudutades kivil ja lasime viimastel veepiiskadel ihult aurata. Jõe teise kalda ääres poetasid pajud oma lehti vette, nende võrad mustasid loojuva kuu taustal. Pajude taga laius aaker aakri ja miil miili järel puutumatut metsa ning tsivilisatsioon ei kujutanud endast enamat kui kitsast platsdarmi rannikul.
Jamie nägi, kuhu ma vaatan, ja aimas mu mõtted ära.
„See on vist tüki teistmoodi kui siis, kui sa viimati teda nägid, kas nii?” küsis ta pealiigutusega lehise pimeduse poole osutades.
„Päris hea tüki,” vastasin ta kätt võttes ja pöidlaga hajameelselt tema sõrmenukke silitades. „Siis on teed sillutatud; mitte kividega, vaid need on kaetud kõva ja sileda materjaliga, mille muuseas leiutas šotlane nimega MacAdam.”
Ta mühatas muiates.
„Nii et siis on ka Ameerikas šotlasi? See on hea.”
Ignoreerisin teda ja jätkasin, vahtides värelevaid varje, nagu manaksin silme ette kõiki neid õitsvaid linnu, mis kunagi siia kerkivad.
„Siis on Ameerikas hästi palju inimesi. Kogu maa asustatakse, siit kuni läänerannikuni välja, kus asub selline koht nagu Kalifornia. Aga praegu …” – soojast ja niiskest õhust hoolimata läbis mind kerge värin – „… pole seal muud kui kolm tuhat miili kõnnumaad. Seal ei ole mitte midagi.”
„No neh, kui mitte arvestada tuhandeid verejanulisi metslasi,” lausus Jamie kainelt. „Ja sekka mõnd sama verejanulist metslooma.”
„Nojah,” nõustusin ma, „küllap see on nii.” Mõte neile häiris mind; olin muidugi mingil ebamäärasel akadeemilisel viisil teadlik, et metsades elavad indiaanlased ja teised metsaelanikud, kuid nüüd asendus see üldteadmine märksa konkreetsema arusaamaga, et me võime väga vabalt – ja ootamatult – mõne sellise metsaelanikuga silmast silma kohtuda.
„Mis neist saab? Ma mõtlen indiaanlastest?” küsis Jamie uudishimulikult, piiludes koos minuga pimedusse, nagu püüaks varjude vahelt tulevikku ära aimata. „Nad saavad lüüa ja tõrjutakse tagasi, eks?”
Jälle jooksis minust läbi kerge külmavärin ja mu varbad tõmbusid konksu.
„Jah, nii see läheb,” ütlesin. „Paljud tapetakse. Paljud võetakse vangi, pannakse trellide taha.”
Конец ознакомительного фрагмента.
Текст предоставлен ООО «ЛитРес».
Прочитайте эту книгу целиком, купив полную легальную версию на ЛитРес.
Безопасно оплатить книгу можно банковской картой Visa, MasterCard, Maestro, со счета мобильного телефона, с платежного терминала, в салоне МТС или Связной, через PayPal, WebMoney, Яндекс.Деньги, QIWI Кошелек, бонусными картами или другим удобным Вам способом.
