ei meeldi mulle ja Perez on tagaotsitav kurjategija.”
Cesar pani esiukse kinni ja lülitas alarmsüsteemi sisse. „Rahune, kallis. Nagu ma juba ütlesin, on Perez varsti läinud, ainult et mitte praegu kohe.”
Esther vaatas, kuidas mees üle põranda astus ja trepi poole suundus, samm pisut ebakindel. „Luba mulle, et pääsed välja sellest jamast, millesse sa ennast mässinud oled.”
Esther teadis, et oli nagu konti järav peni, aga ta lihtsalt ei suutnud käega lüüa. Teda oli haaranud selge paanika. Tal keeras sees ja tema silmad tulitasid. Ta oleks äärepealt nutma puhkenud, mida polnud juhtunud juba aastaid. Midagi oli lahti, mida ta ei suutnud kontrollida ja ta pidi teada saama, kus nad olid õigupoolest vea teinud.
Äri – raha – oli alati olnud ääretult põnev mäng ja nemad Cesariga olid selles väga osavad. Nad riskisid ja elasid kuninglikult. See kuulus põnevuse juurde ja oli neile just nagu autasuks, aga nad polnud kordagi seadusi rikkunud. Esther ei kannatanud silmaotsaski ebaeetilist käitumist ning polnud mingil juhul nõus kurikaeltega koostööd tegema. Mida nad ka ei teinud, jäi ahnuse ja hea äritava vahele alati moraalne piir ja Esther uskus, et nemad seisid selle õigel poolel. Ta oli näinud liialt palju inetusi ja liialt palju räpaseid tehinguid, et ise iialgi sellele teele minna. Naiivne või mitte, uskus ta, et väärika käitumise korral saadab teda alati edu. Saadab neid alati edu.
Kuni tänase õhtuni oli ta uskunud, et Cesargi on sama meelt. Kohkumusega mõtles Esther, kus nad olid eksinud. Cesar oli kurjategijatega mestis ja õnn oli nad maha jätnud.
Esther püüdis seda ääretult naeruväärset mõtet maha suruda. Cesar oli ju öelnud, et teda ei seo nendega miski. Kindlasti on mõni loogiline seletus, miks nii paljud nende ettevõtmistest üksteise järel läbi kukkusid. Viimasel ajal oli Esther teinud ületunde, et leida nende äpardumiste põhjus ja juba hakkaski üht-teist selguma, aga ta vajas veel aega, et kõik paberid läbi tuhnida ja kindlaks teha, kes nende ettevõtmisi õigupoolest saboteeris.
„Luba mulle üht, Cesar. Need inimesed on ohtlikud.” Ajaleheartikli pildid sähvisid tema silme eest läbi. „Perez oli seotud Marco Chavezega.” Juba ainuüksi selle nime väljaütlemine ajas tal südame pahaks. Viivuks näis talle, et Cesar kavatseb midagi öelda, aga siis kostis tasane telefonihelin.
Esther vaatas, kuidas mees end ümber pööras ja kabinetti toru võtma läks. Esther kuulas, kuni oli kindel, et tegemist oli „harilike” äriasjade, mitte aga Lopezega, ja sammus siis läbi maja tagahoovi.
Köök oli pime ning terrassil ja basseiniümbruses valitses vaikus. Ainsaks heliks oli basseinifiltri tasane surin. Leheke heljus ikka veel keset basseini. Esther tõstis pilgu ja silmitses lähimaid puid, millest enamik olid palmid või lähistroopilised taimed, mille lehed olid suured ja lihavad, sugugi mitte sellised väikesed ja nurgelised, nagu too basseinis hulpiv leheke. Esther sammus ümber basseini väikese, taimede varju jääva kuuri juurde ja võttis sealt ühe basseinipuhastuskahva. Hetk hiljem uuris ta juba „lehekest”, mis polnudki mingi leht, vaid hoopis tikutoosi küljest rebitud kaaneosa, millele oli kirjutatud ühe Grand avenüü baari nimi.
Estherile tõusis kananahk ihule. Ta oli vaadanud, kuidas leht vette langes. Keegi oligi siinsamas olnud ja seda kassi-hiire mängu ilmselgelt nautinud.
3. peatükk
Tund aega hiljem lipsas Esther voodist välja. Cesar magas sügavalt ja hingas tänu alkoholile, mida oli õhtu jooksul kõrist alla kallanud, raskemini kui harilikult. Enamasti oli Estherile väga vastumeelt, kui Cesar jõi, aga täna andis mehe koomasarnane seisund talle võimaluse, mida ta väga vajas.
Tõmmanud selga siidist hommikumantli, läks ta tõtakal sammul läbi maja allkorruse kabinetti.
Esther ei suutnud kuidagi unustada asjaolu, et Cesar oli unustanud teda hoiatamast, et nende valdustes liikusid Lopezi mehed. Harilikult kutsuti külaliste saatjad kööki või personaliruumi, kus neile pakuti soovi korral süüa ja nad võisid telerit vaadata ning kus Jorge ja Tomas said neil silma peal hoida. Turvalisus oli ülitähtis. Majas oli hindamatuid kunstiteoseid, rääkimata Estheri ehetest, ja nad pidid mõtlema ka Rina heaolule. Röövimisoht oli küll väike, aga siiski olemas.
Ta asus Cesari kabinetis otsima, lehitses hoolikalt kõiki pabereid ja pani need samasse kohta tagasi. Pärast tundi aega viljatut tööd istus ta arvuti ette ja käivitas selle, aga tema jahmatuseks oli juurdepääs talle tõkestatud. Cesar oli muutnud oma salasõna ega olnud sellest talle teada andnud. Võimalik, et mees oli teinud seda samal päeval ning unustanud sellest rääkida, aga Esther ei uskunud sellist võimalust. Cesar oli kirglik arvutivihkaja. Harilikult vahetas Esther tema eest salasõnu ja laadis alla uusi programme. Estheril oli eraldi kabinet ja oma arvuti, aga tal oli alati olnud juurdepääs Cesari omale.
Palavikuliselt tuhnis ta lauasahtlites, uuris märkmikke ja lahtisi paberilehti, juhuks kui mees peaks olema salasõna kuskile kirja pannud. Vaist sundis teda ka prügikorvi vaatama. Poole seal peituvast läbi uurinud, jäi talle pihku kortsus märkmepaber, millele oli rasvaste tähtedega kirjutatud kameeleon. Hinge kinni pidades toksis Esther sõna sisse. Hetk hiljem avanesidki tema ees Cesari kataloogid.
Häirekellad, mis olid tema peas kumisenud sestpeale, kui Cesar Lopeze õhtusöögile kutsus, valjenesid veelgi, kui ta avas dokumendi pealkirjaga „Lopez” ning hakkas seda lugema.
Tänu tema logistilisele mõtlemisele ja fotograafilisele mälule ning Cesari ärivaistule olid nad Cesariga moodustanud hiilgava meeskonna. Aga enam mitte. Cesar ei uurinud võimalusi Lopezega koostööd teha; nad olid juba käed löönud.
Arvuti kinni pannud, naaldus Esther toolikorjule ja vahtis tumedat monitori. Ta vajas und, aga praegu polnud ta kindel, kas suudaks uinuda. Cesar oli valetanud oma seotuse kohta Lopezega ja varjanud tema eest fakte. Ta oli juba kirjutanud alla kokkuleppele, mille abil lootis päästa Pembroke’i projekti.
Rahalises plaanis olid nad kindlustatud, mis tähendas, et Cesar oli valetanud ka täna õhtul ja see vale oli andestamatu. Cesar teadis, kui väga muretses Esther nende majandusliku seisu ja selle pärast, et see kiskja nende vastu huvi tundis. Mees oleks pidanud talle kokkuleppest rääkima; lisaks temale enesele oli ka Esther sellesse mängu kistud.
Ainuüksi see, kui tähtsate asjade kohta oli Cesar valetanud, ajas Estherile judinad peale. Temas hakkasid maad võtma kohutavad kahtlused ses osas, kes Lopez tegelikult oli, aga ta pidi oma uurimistega hommikuni ootama. Tal on endiselt sidemeid rahvusvahelises panganduses, aga kui Lopez on tõepoolest see, kelleks Esther teda pidas, piisab ka tunnikesest raamatukogus.
Конец ознакомительного фрагмента.
Текст предоставлен ООО «ЛитРес».
Прочитайте эту книгу целиком, купив полную легальную версию на ЛитРес.
Безопасно оплатить книгу можно банковской картой Visa, MasterCard, Maestro, со счета мобильного телефона, с платежного терминала, в салоне МТС или Связной, через PayPal, WebMoney, Яндекс.Деньги, QIWI Кошелек, бонусными картами или другим удобным Вам способом.
