TEGELASED
Augustuste koda ja selle liitlased
NERO AU AUGUSTUS – Marsi arheKuberner, Augustuste koja juht, Virginia ja Adriuse isa
VIRGINIA AU AUGUSTUS / MUSTANG – Nero tütar, Adriuse kaksikõde
ADRIUS AU AUGUSTUS / ŠAAKAL – arheKuberneri poeg, Augustuste koja pärija, Virginia kaksikvend
PLINIUS AU VELOCITOR – Augustuste koja peapolitikaan
DARROW AU ANDROMEDUS / LÕIKAJA – Marsi instituudi priimus, Augustuste koja piigimees
TACTUS AU RATH – Augustuste koja piigimees
ROQUE AU FABII – Augustuste koja piigimees
VICTRA AU JULII – Augustuste koja piigimees, Antonia poolõde, Agrippina tütar
KAVAX AU TELEMANUS – Telemanuste koja juht, Augustuste koja liitlane, Daxo ja Paxi isa
DAXO AU TELEMANUS – Kavaxi pärija ja poeg, Paxi vend
Bellonade koda
TIBERIUS AU BELLONA – Bellonade koja juht
CASSIUS AU BELLONA – Bellonade koja pärija, Tiberiuse poeg, Bellonade koja piigimees
KARNUS AU BELLONA – Tiberiuse poeg, Cassiuse vanem vend, Bellonade koja piigimees
KELLANUS AU BELLONA – preetor, Cassiuse nõbu, Tiberiuse õepoeg
Silmapaistvad kuldsed
OCTAVIA AU LUNE – suverään, kes valitseb Ühiskonda
LYSANDER AU LUNE – Octavia lapselaps, Lune’ide koja pärija
AJA AU GRIMMUS – suverääni peaihukaitsja
MOIRA AU GRIMMUS – suverääni peapolitikaan
LORN AU ARCOS – endine raevurüütel, Arcoste koja juht
FITCHNER AU BARCA – endine Marsi proktor, Sevro isa
SEVRO AU BARCA / KÄÄBUS – ulgujate juht, Fitchneri poeg
AGRIPPINA AU JULII – Juliuste koja juht, Victra ja Antonia ema
ANTONIA AU SEVERUS-JULII – endine Marsi koja liige, Victra poolõde, Agrippina tütar
Arese pojad
ARES – terroristide juht, värv teadmata
TANTSIJA – Arese leitnant, punane
HARMOONIA – Tantsija leitnant, punane
MICKEY – voolija, violett
EVEY – endine Mickey ori, roosa
Ükskord ennemuistsel a’al tuli üks mees taevast alla ja tappis mu naise. Nüüd kõnnin ma sama mehe kõrval mäe peal, mis hõljub meie maailma kohal. Lund sajab. Kalju sees haigutavad valged kiviparapetid ja sillerdab klaas.
Meie ümber mäsleb ahnuse kaos. Kõik Marsi suured kuldsed laskuvad instituuti, et nõuda endale meie aastakäigu parimad ja targimad. Nende laevad ujutavad hommikutaeva üle, kihutades lumemaailma ja Olümpose suitsevate losside kohal, mille ma vallutasin alles mõne tunni eest.
„Heitke sellele viimne pilk,” ütleb ta, kui jõuame tema süstiku juurde. „Kõik, mis oli enne, oli vaid sosinad meie maailmast. Kui te sellelt mäelt lahkute, lõigatakse läbi kõik sidemed, varisevad põrmu kõik tõotused. Te ei ole selleks valmis. Keegi ei ole kunagi selleks valmis.”
Näen läbi rahvahulga Cassiust, kes läheb koos isa ja õdede-vendadega oma süstiku poole. Nende silmad põletavad meid üle valge maa ja mulle tuleb meelde, mis häält tegi tema venna süda, kui see viimast korda lõi. Kondiste sõrmedega karm käsi pigistab mu õlga, et näidata, kellele ma kuulun.
Augustus põrnitseb oma vaenlasi.
„Bellonad ei andesta ega unusta. Neid on palju. Aga nad ei saa teile viga teha.” Ta vaatab külmal pilgul alla minu, oma värske sõjasaagi poole. „Sest teie, Darrow, kuulute mulle ja mina kaitsen seda, mis on minu oma.”
Nagu minagi.
Seitsesada aastat on mu rahvas orjanud ilma hääleta, ilma lootuseta. Nüüd olen mina nende mõõk. Ja ma ei andesta. Ma ei unusta. Nii et las ta viib mu oma süstikusse. Las ta mõtleb, et ma kuulun talle. Las ta kutsub mind oma majja, et ma saaksin selle maha põletada.
Aga siis võtab tema tütar mul käest kinni ja ma tunnen, kuidas kõik need valed mind rõhuma hakkavad. Räägitakse, et lõhestunud kuningriik ei jää püsima. Aga südame kohta ei räägi nad midagi.
I OSA
KUMMARDA
Hic sunt leones. „Siin on lõvid.”
1
VÄEPEALIKUD
Mu vaikus möirgab. Seisan oma tähelaeva komandosillal, käsivars murtud ja geellahases, kael ikka veel ioonpõletusest tuikamas. Habemenuga keerdub nagu külm metallmadu ümber parema käe, mis on terve. Mu ees avaneb kosmos, ääretu ja kohutav. Väiksed valguskillud lõhestavad pimedust ja ürgsed varjud liiguvad, et tähed vaatevälja servas enda alla matta. Asteroidid. Nad ümbritsevad laisalt hõljudes mu sõjalaeva Quietust, kui ma otsin pimeduses oma saaki.
„Tulge võitjaks,” ütles mu isand. „Tulge võitjaks, sest mu lapsed ei suuda seda, ja tooge Augustuse nimele au. Tulge akadeemias võitjaks ja te saate endale laevastiku.” Talle meeldib dramaatiline kordus. See istub hästi enamikule riigimeestele.
Ta tahab, et ma võidaks tema eest, aga mu võit läheks punasele tüdrukule, kelle unistus jäi alati temast endast suuremaks. Võidaksin selleks, et mu isand sureks ja mu tüdruku sõnum leegitseks ajast aega. Pole palju tahetud.
Olen kahekümnene. Pikk ja laiaõlgne. Üleni leinavärvi vormiriided on nüüd juba kortsus. Juuksed pikad ja silmad kuldsed, verd täis valgunud. Kunagi ütles Mustang, et mul on terav nägu, nagu oleksid põsed ja nina vihasest marmorist välja tahutud. Ma ise hoian peeglist eemale. Parem on unustada see mask, mida ma kannan, mask, millel vookleb kuldsete arm – nende kuldsete, kes valitsevad maailmu Merkuurist Pluutoni. Kuulun vääramatute armiliste hulka. Inimkonna kõige julmema ja targema osa hulka. Aga ma tunnen puudust inimkonna kõige lahkematest. Temast, kes palus mul jääda, kui ma ütlesin talle ja Marsile ligi aasta eest tema rõdul hüvasti. Mustangist. Andsin talle lahkumiskingiks hobusevapiga kuldsõrmuse, tema andis mulle habemenoa. Kui sünnis.
Tema pisarate maitse läheb mälestustes kibedaks. Pärast Marsilt lahkumist pole ma temalt ühtegi teadet saanud. Hullem veel, pärast Marsi instituudis võitjaks tulemist kahe aasta eest pole ma saanud ühtegi teadet Arese poegadelt. Tantsija ütles, et ta võtab minuga pärast lõpetamist ühendust, aga mind on jäetud hulpima kuldsete nägude merre.
See erineb tohutult tollest tulevikust, mida ma poisina endale ette kujutasin. Tulevikust, mida tahtsin oma rahvale, kui lasin poegadel
