kus neid röövitakse ja vägistatakse ja kuhu siis maha jäetakse. Ma ei tea, milline minibussiliiklus õhtul on, aga hommikul tööle sõitvad kohalikud ei tundu väga ohtlikud, ja otsustame Dennisega asja hiljem arutada.
Leian endale koha auditooriumi taganurgas hetk enne lektori saabumist. Auditoorium on kõvasti suurem kui keskmine kinosaal ja slaidid jooksevad kahel suurel ekraanil. Märkan tuttavaid näojooni minust mitu rida allpool ja juba paari hetkega on see valge naeratus ennast minu kõrvale istutanud.
„Tere hommikust, Eesti!“
„Tere hommikust, Zimbabwe!“ vastan rutakalt ja loodan, et ta mu nime ei mäleta, sest mul pole aimugi, mis tema nimi on.
„Kuidas läheb, Gertrud?“ muigab ta rahulolevalt ja jääb vastust ootama. Mulle ei meenugi ta nimi ja õnneks päästab mind lektor, kes köhib oma kurgu puhtaks ja juhatab sisse esimese bioloogialoengu. Lektori detailne ülevaade elu tekkest seguneb Valge Naeratuse sosinal naljadega, mida ta terve loengu vältel mulle ette kannab. Minu rõõmuks selgub üsna pea, et oleme samad põhisuunad valinud. Kui ma ainult ta nime mäletaks! Lektori sujuva sõnavoolu orgaaniliste ainete spontaanse tekkimise kohta katkestab esimene küsimus auditooriumilt: „Vabandust, ma ei saa täpselt aru. Te väidate, et elu teke on juhuslik ja kõikidel elusolenditel on ühine alge?“
„Täpselt nii,“ vastab lektor kuivalt ja arvatavasti järgmist küsimust ennetades liigub kiirelt edasi.
„Aga Moosese raamat? Ja millal oli teie teooria kohaselt veeuputus ja millal Noa oma laeva ehitas?“
Конец ознакомительного фрагмента.
Текст предоставлен ООО «ЛитРес».
Прочитайте эту книгу целиком, купив полную легальную версию на ЛитРес.
Безопасно оплатить книгу можно банковской картой Visa, MasterCard, Maestro, со счета мобильного телефона, с платежного терминала, в салоне МТС или Связной, через PayPal, WebMoney, Яндекс.Деньги, QIWI Кошелек, бонусными картами или другим удобным Вам способом.
