ja aina uued ja uued avastusretked me esivanemate varamusse. Aina kasvav kindlustunne, et arvatagu mida tahes, me ajame oma õiget asja.
Esimene Viru säru osutus muuseas ka rahvusvaheliseks, kuigi selleks polnud mingit luba saadud ega ka küsitud, nagu oli toona kohustuslik kord.
Rahvusvahelisus saabus tänu me tähtsaimale, kuulsaimale folkloorse tantsu tundjale ja säru korraldajate konsultandile Kristjan Toropile. Temal oli säru ajal nimelt „täiesti juhuslikult“ üks Rootsi folkloorikollektiiv külas. Ja „täiesti juhuslikult“ sattus see kollektiiv säru ajal Lahemaale ekskursioonile. Ja „täiesti juhuslikult“ olid neil kaasas ka rahvariided ja pillid. Ja „täiesti juhuslikult“ soovisid nad korraga Palmses tantsida ja mängida. Ja „täiesti juhuslikult“ oli päevakavas üks auk, mis „täiesti juhuslikult“ täituski rootslaste „juhusliku“ ja vaimustava ülesastega.
Ega juhuste vastu ju saa, laiutasid korraldajad käsi.
Jess, ära tegime!
Järgmine säru, mis toimus juba aasta hiljem – 1987 –, ajas veelgi otsesemalt eesti kultuuri ja rahva ja riigi iseolemise joont. Nii tervitasid seda avalike pöördumistega nii mässumeelse muinsuskaitse seltsi juht Trivimi Velliste kui ka Lea ja Veljo Tormis. Veljo oli ju me regilaulu taassünni üks korraldajaid.
Конец ознакомительного фрагмента.
Текст предоставлен ООО «ЛитРес».
Прочитайте эту книгу целиком, купив полную легальную версию на ЛитРес.
Безопасно оплатить книгу можно банковской картой Visa, MasterCard, Maestro, со счета мобильного телефона, с платежного терминала, в салоне МТС или Связной, через PayPal, WebMoney, Яндекс.Деньги, QIWI Кошелек, бонусными картами или другим удобным Вам способом.
