Must kui jää. Anne Stuart
Чтение книги онлайн.
Читать онлайн книгу Must kui jää - Anne Stuart страница 7
Bastien heitis pilgu oma õhukesele kellale. “Kaunis naine, kes ilmub välja täpselt,” lausus ta prantsuse keeles. “Kui meeldiv.”
Chloe kõhkles, teadmata, mida öelda. Ühest küljest oli kerge iroonia mehe hääles selgesti kosta ning Chloe teadis, et kuigi ta on piisavalt kena, oli kauniks nimetamine pisut liig, isegi kui tal olid Sylvia riided abiks. Kuid mehega vaidlemine oleks jätnud tagasihoidliku mulje ning pealegi ei tahtnud naine ebavajalikult kaua temaga koos pimedas koridoris viibida.
Bastien nõjatus tema toa ukse vastas oleva akna vastu ning mehe selja taga laiusid hoolitsetud aiad, mis olid selle õhtutunni kohta üllatavalt hästi valgustatud. Ta oli naist oodates sigaretti suitsetanud, kuid eemaldus nüüd aknast ja tuli tema poole.
Chloe mõtles, et on juba harjunud sellega, kui graatsilised mõned prantsuse mehed võisid olla. Hetkeks viis Bastieni keha tema tähelepanu mujale, kuid siis andis ta endale mõttes kõrvakiilu. “Kas te ootasite mind?” küsis ta rõõmsalt, sulgedes enda taga ukse, kuigi tegelikult ihkas ta vaid tagasi oma tuppa sukelduda ja ukse lukustada.
“Muidugi. Ma elan sama koridori peal, vasakul pool. Meie oleme selles hoonetiivas ainukesed ja ma tean, kui segadusse siin võib sattuda. Tahtsin tagada, et te ei komistaks kuhugi, kus te ei tohiks olla.”
Jälle see kerge vihje, et midagi on viltu. Võib-olla oli hoopis Chloe paranoiline, mitte Hakimi külalised.
“Mul on üsna hea suunataju.” Sulaselge vale – ta pööras isegi üksikasjaliku kaardi abil valele poole, kuid ega mees seda teadnud.
“Te olete piisavalt kaua Prantsusmaal elanud, teadmaks, et prantsuse meestele meeldib mõelda, et nad on võluvad ja galantsed. See on minusse kodeeritud – te leiate mind teid piiramas, kui seda kõige vähem ootate, pakkumas end teile kohvi või sigaretti tooma.”
“Ma ei suitseta.” See vestlus muutis Chloe aina rahutumaks. Asja tegi keerulisemaks see, et mehe poole vaatamine, tema tumedate läbipaistmatute silmade ja graatsilise keha nägemine ei jätnud teda ükskõikseks. Miks ta pidi tundma tõmmet kellegi nii… vale vastu? “Ja kuidas te teate, et ma olen kaua aega Prantsusmaal elanud?”
Конец ознакомительного фрагмента.
Текст предоставлен ООО «ЛитРес».
Прочитайте эту книгу целиком, купив полную легальную версию на ЛитРес.
Безопасно оплатить книгу можно банковской картой Visa, MasterCard, Maestro, со счета мобильного телефона, с платежного терминала, в салоне МТС или Связной, через PayPal, WebMoney, Яндекс.Деньги, QIWI Кошелек, бонусными картами или другим удобным Вам способом.