on teie boss?”
„Mees nimega Lane.”
„Võmm te ei ole,” tõdes Reacher. „Lihtsalt oletus. Tugineb tähelepanekul.”
„Millisel?”
„Teie aktsent. Te pole ameeriklane. Vaid inglane. New Yorgi politsei ei ole omadega nii ummikus.”
„Enamik meist on ameeriklased,” ütles briti aktsendiga tüüp. „Aga teil on õigus, me pole võmmid. Oleme eraisikud.”
„Mis sorti?”
„Seda sorti, kes tasuvad vääriliselt, kui annate neile autoga minema sõitnud kodaniku kirjelduse.”
„Mismoodi vääriliselt?”
„Rahaga,” täpsustas tüüp. „Kas leidub veel mõni muu viis?”
„Viise on mitmeid,” ütles Reacher. „Ma arvan, et ei liigu siit kuhugi.”
„Lugu on väga tõsine.”
„Mismoodi tõsine?”
Ülikonnas tüüp vajus taas istuma.
„Ma ei tohi teile rääkida,” kostis ta.
„Aidaa,” ütles Reacher.
„See pole minu valik,” selgitas tüüp. „Härra Lane rõhutas, et missiooni sisu ei tohi avaldada kellelegi. Põhjused on väga kaalukad.”
Reacher loksutas topsi, kontrollis kohvijääki. Varsti lõpukorral.
„Kas teil nimi on?” küsis Reacher.
„Aga teil?”
„Teie esimesena.”
Tema nõude peale torkas tüüp pöidla pintsaku põuetaskusse ja libistas lagedale musta värvi nahkse visiitkaardivutlari. Avas selle ja libistas sama pöidla abil lagedale üksiku visiitkaardi. Mille ulatas üle laua. Trükis oli nägus. Kõvast lõuenditaolisest materjalist, tähed kohrutatud, otsekui kuivaks tint alles. Päises oli kiri: Operational Security Consultants.
„OSC,” ütles Reacher. „Täpselt nagu numbrimärgil.”
Briti aktsendiga tüüp vaikis.
Reacher muigas. „Teie auto varastati, kuigi olete ise turvakonsultandid? Arusaadavalt piinlik.”
Tüüp ütles: „Mitte auto ei valmista meile muret.”
Madalamal seisis visiitkaardil ka nimi: John Gregory. Nime all täiend: Erusõjaväelane, Briti Armee. Järgnes tööalane tiitel: Tegevdirektori asetäitja.
„Kaua te juba väljas olete?” küsis Reacher.
„Briti armeest või?” ütles Gregory-nimeline tüüp. „Seitse aastat.”
„Üksus?”
„SAS.”
„Sõduri mulje jätate endiselt.”
„Teie ka,” väitis Gregory. „Kui kaua teie väljas olete?”
„Seitse aastat,” vastas Reacher.
„Üksus?”
„Peamiselt Ühendriikide armee kriminaaljälitus.”
Gregory tõstis pilgu. Huviga. „Kas uurija?”
„Peamiselt.”
„Teie auaste?”
„Ei mäleta,” ütles Reacher. „Olen veetnud seitse aastat tsiviilis.”
„Ärge häbenege,” pinnis Gregory. „Küllap olite vähemasti kolonelleitnant.”
„Major,” ütles Reacher. „Kaugemale ma ei jõudnud.”
„Karjäär takerdus?”
„Tsipake.”
„Nimi on teil?”
„Nagu inimestel ikka.”
„Ja see oleks?”
„Reacher.”
„Millega te praegu tegelete?”
„Püüan juua rahus topsikest kohvi.”
„Kas te tööd vajate?”
„Ei,” ütles Reacher. „Ei vaja.”
„Mina olin seersant,” mainis Gregory.
Reacher noogutas. „Nõnda ma kahtlustasin. SAS-i poisid ongi tavaliselt. Te jätate seersandi mulje.”
„Kas te siis tulete härra Lane’iga kohtuma?”
„Ma rääkisin teile, mida nägin. Teie jutustage julgesti edasi.”
„Härra Lane tahab seda kuulda otse allikast.”
Reacher kontrollis uuesti topsi. „Kus ta on?”
„Naabruses. Kümne minuti tee.”
„Ma ei tea,” ütles Reacher. „Ma naudin parajasti espressot.”
„Võtke kaasa. See on plasttopsis.”
„Ma eelistan rahu ja vaikust.”
„Teilt ei paluta rohkem kui kümme minutit.”
„Autovarguse puhul näib see tarbetu sekeldamine, olgugi auto Mercedes Benz.”
„Küsimus pole autos.”
„Noh, ja milles on küsimus?”
„Elus ja surmas,” lausus Gregory. „Ehkki nüüdseks vist pigemini surmas.”
Reacher kontrollis veel kord topsi. Põhjas polnud järel kaheksandiktolligi, espresso leige pära oli paks ja sogane. Oligi kõik. Ta asetas topsi käest.
„Hüva,” ütles ta. „Eks lähme.”
KAKS
Sinine Saksa päritolu sedaan osutus uueks 7. seeria BMW-ks, OSC erinumbrimärgiga. Gregory tegi auto lukust lahti kümme jalga eemalt, vajutades võtmepuldil nuppu, ning küljetsi kõrvalistmele pugenud Reacher leidis lüliti ja nihutas istet jalaruumi jaoks tahapoole. Gregory tõmbas lagedale väikese hõbedase mobiiltelefoni, et kuhugi helistada.
„Ma laekun koos tunnistajaga,” teatas ta surutud briti aktsendil. Sulges seejärel telefoni, pani mootorile hääled sisse ja sukeldus südaöisesse liiklusvoolu.
Kümne minuti asemel kestis teekond kakskümmend. Gregory sõitis läbi linnasüdame põhja, mööda Kuuendat avenüüd kuni 57. tänavani ja sealt kaks kvartalit lääne suunas. Pööras Kaheksandat
