Emotsioonid. Inimkonna suurim sõltuvus. Ingvar Villido

Чтение книги онлайн.

Читать онлайн книгу Emotsioonid. Inimkonna suurim sõltuvus - Ingvar Villido страница 4

Emotsioonid. Inimkonna suurim sõltuvus - Ingvar Villido

Скачать книгу

mida ühed või teised käivituva tegevuse tulemusena toodavad. Kõikide tegude motiivid on lõppkokkuvõttes – tunda ennast emotsionaalselt hästi. Hea ja kurja võitlus on täielikult taandatav erinevat liiki emotsioonide kasutusele.

      Kas sa teadsid, et emotsioonid on kõikidel inimestel samasugused? Erinevalt rassist, keelest, usust ja kultuurist. Nii sakslase, ameeriklase, austraallase kui ka eskimo viha kui emotsioon on identne. Teod ja väljendused võivad olla aga täiesti erinevad. Sama on ka kõigi teiste emotsioonidega. Inimest hinnatakse selle järgi, mida ta oskab, teeb, kuidas käitub ja mida ütleb. Sellele keskendudes jääb tahaplaanile emotsioon, mis juhib kõiki tegevusi, olles samas peamine motivaator. Tihti juhtub aga nii, et emotsiooni märgatakse primaarsena ja kõik muu ei oma tähtsust. Vahel on mõlemad olulised.

      Meil on reaktsioonid igale asjale, millega kokku puutume. Neis kõigis sisaldub emotsionaalne komponent. Kui me saaksime näha teiste emotsioone, olles ise emotsioonitu ehk hinnanguteta, märkaksime tunnete erinevat laialdast mõju tegevustele. Saaksime teada, et erinevad emotsioonid toodavad erinevaid tagajärgi. Tahan sellega öelda, et igaüks neist on võimeline tekitama spetsiifilisi tagajärgi, sest oma loomult on nad erinevad. Me oleme inimkonnas mingil põhjusel kokku leppinud, et head emotsioonid on positiivsed ja halvad negatiivsed. Tegelikult emotsioonid lihtsalt on, kuid me oleme harjunud end nendega samastama ja otsustama nende üle siis tagajärgede alusel, mida nad tekitavad. Tagajärgede järgi me teamegi, mis on hea ja mis on halb.

      Emotsioonid iseenesest on teatud liiki loodusjõud. Arutud, kuid seeeest vitaalsed, väga elujõulised ja just oma vitaalsuse tõttu sinu elu juhtivad. Lisaks on sinu emotsioonid suutelised mõjutama ka teisi.

      Ühiskonnas kehtivatest reeglitest lähtuvalt on kokku lepitud, et ühed emotsioonid on oodatud ja teised mitte. Ühed öeldakse olevat head ja teised halvad. Emotsioonide positiivne ja negatiivne tähendus tuleb välja justnimelt sellest, kuidas nad väljenduvad ehk mida nad teevad. Ehk siis mida inimene nende kaudu teeb ja kuidas see mõjub teistele.

      See, kas mingi emotsioon on hea või halb, on suuremalt jaolt kokkuleppe küsimus. Erandiks on ehk otsesõnu hävitavad emotsioonid, mille tagajärjed otseselt kahjustavad nii emotsiooni tundjat kui ka teda ümbritsevaid inimesi. Näiteks need, mis viivad vägivallani. Ühiskonnas kehtivad teatud eetikareeglid, mis on kokkuleppelised justnimelt emotsioonide osas. Igas kultuuris kehtib teatud kindel kokkulepitud emotsioonide hindamise viis. Selline emotsioonide hinnanguline klassifitseerimine on vajalik. Mitte ainult meil, vaid igal pool kogu maailmas. See peab olema välja töötatud ühiskondades, kus emotsioonid on dominantsed.

      Kogu elu, mida me siin planeedil elame, kujundavad selliseks just emotsioonid. Ükskõik, kas sa elad Austraalias, Aafrikas, mõnes Aasia või Euroopa riigis, ikka oled sa oma tegudes eeskätt emotsioonide mõjuvallas. Kui sa vaatad majandust, poliitikat, ükskõik milliseid ühiskonnas toimivaid protsesse, juhivad kõiki neidki tegelikult emotsioonid. Kui liita siia juurde veel emotsioonide mittearukuse osa, siis võid aru saada, miks meie elu planeedil Maa, ükskõik millisest piirkonnast me ka ei räägiks, ongi selline nagu ta on. Ühiskonda ei ole võimalik muuta, muutmata vastavaid emotsionaalseid tendentse.

      Mis juhib pommiga inimest, kes lõhkab ennast teiste seas olles? Arvatakse, et religioon. Oled sa näinud mõnda usklikku, kes ei kaitseks emotsionaalselt oma tõekspidamisi? Kõik religioonid muuseas põhinevad samuti emotsioonidel. Mitte niivõrd uskumisel kellessegi või millessegi, vaid just emotsioonidel.

      Aga kujuta nüüd ette, et need emotsioonid saab taandada, ära kustutada. Mis toimuks siis enese lõhkajatega? Arvatavasti oleksid nad elus ja paljud teised ka.

      Emotsioonid ja edukus

      Tead sa mõnd edukat inimest? Võib-olla oled ka ise edukas või ehk oled neist lugenud ajalehtedest, ajakirjadest, raamatutest või näinud televisoonist. Põhjus, miks edukas inimene on edukas, on imelihtne: ta on lihtsalt rohkem arukas. Ta kasutab oma arukust rohkem võrreldes teiste inimestega. Ehk kui oled näinud edukaid inimesi, siis nad tunduvad pisut emotsioonitumad, selle võrra on nad ka pisut arukamad ning seetõttu ka edukamad. Nii et kui sa täna ei ole edukas, siis on sul lihtsalt liiga palju edust mööda juhtivaid emotsioone.

      Muidugi, ma tean ka mõnda emotsioonidest juhitud pealtnäha edukat inimest. Kui aga vaadata pisut sügavamale, näiteks tema majandustulemusi aastate lõikes, siis on seal näha hüplevaid tendentse. Edu nagu hüppaks üles ja langeks jälle allapoole. Neis inimestes on säärane poolpool kombinatsioon ehk neis on arukus, siis tekib mingi motiveeriv emotsioon, mis võimaldab taibatavat läbi viia ja tänu sellele jõuda mäe otsa. Siis aga järgneb emotsioonide faas, mida kutsutakse naudinguks, millel arukust ei ole. Sellel ajal mägi, mille tippu jõuti, hakkab sulama. Loomulikult ei taha ma öelda, et saavutuste nautimine on paha. Kui aga räägime emotsioonist kui sind juhtivast jõust, siis näeme, et igal naudingul on teatud laadi tagajärjed.

      Paljud edukad inimesed on õppinud jagama oma tegevusi emotsioonituteks ja emotsionaalseteks. Oluliste küsimuste lahendamisel püütakse olla võimalikult emotsioonitu, peale koosolekut võib aga lõõgastuda – lubada emotsioonidel tulla.

      Tõeliselt ja stabiilsemalt edukad inimesed hoiavad teatud laadi keskjoont – arukuse ja emotsionaalsuse vahel.

      Kokkuvõtvalt – me räägime emotsioonidest kui teatud tüüpi loodusjõududest, mis mõjutavad sinu elu ja tekitavad väga konkreetseid tagajärgi, sulle endale või siis teistele. Jätame hinnanguliselt liigitamata head ja halvad emotsioonid. Eks igaüks otsustab ise, kuidas on nende emotsioonidega just konkreetse olukorra valguses.

      2. TUNDMINE JA EMOTSIOONID

      Esimene asi, mis sind ennast puudutab – sest jutt käib kogu aeg sinust – on asjas teatud selguse saamine. See ei ole ainult terminoloogiline teema, pigem ikka praktiline selgus, mida ma siin raamatus tahan sinuni tuua. Meil on vaja kokku leppida selles, mis on tunded ja mis on emotsioonid. Rahvakeeles öeldakse tihtipeale tunded emotsioonide kohta, mis sul on. Mul on selline tunne. Ma tunnen, et ma ei taha. Ma tunnen, et ma tahaksin midagi süüa. Ma tunnen, et ma ei peaks minema. Ma tunnen, et mul on üks selline tunne. Enda puhul enamasti ei räägita, et mul on üks selline emotsioon, enamasti räägitakse, et teistel on emotsioonid, aga mul on tunded.

      Sõnaraamatud annavad sellise definitsiooni:

      tunne – emotsionaalne aisting, nt valu-, kuuma-, nälja-, janutunne;

      tundmus – inimese poolt läbielatav suhtumine ümbritsevasse ja iseendasse, nt kadedus, armastus.

      Kaunis segane, kas pole? Nii et siin on vaja suuremat selgust, on vaja teha konkreetne vahe sisse, mis on tundmine ning mis on emotsioonid. Muidu on raske aru saada, milles on probleem tegelikult. Joogaliku maailmavaate järgi on aga eristatav väga selge piir, mis asub füüsilise keha otseste elutegevuslike vajadustega (janutunne, külmatunne, väljutamisvajadus jne) seotud tundmiste ja emotsioonide vahel. Sõnaraamatute definitsiooni kohaselt ühildub sõna „tunne” emotsiooniga, meie aga nimetame emotsioonideks hoopis ametlikus definitsioonis nimetatud „tundmusi”.

      Kehas on igal pool sensorid, mis mõõdavad sise- ja väliskeskkonna parameetreid. Seda on vaja keha elutegevuse säilitamiseks. Signaalid loovad koos kesknärvisüsteemiga erinevad tunded, mida me tunneme tänu kinesteetilistele tunnetusvahenditele. Selle eesmärk omakorda on edastada sulle informatsiooni, et sa olukorra muutmiseks midagi ette võtaksid. Tunded on tingimatud refleksid.

      Keha on nagu kallis laps, kelle eest sul tuleb hoolt kanda ja reageerida tema vajadustele. Tundmisi on erinevaid, tulenevalt kontaktist väliskeskkonnaga, temperatuurist, niiskusesisaldusest, vigastustest, pingest ja survest, toitainete puudusest, veepuudusest, toidu puudusest või kvaliteedist, vabanemisest jääkainetest, mürkidest või võõrkehadest, soojätkamise vajadusest, piisava koguse hapniku puudumisest.

Скачать книгу