Ta mõtles nende minevikule ja tajus süütunnet. „Ta lausa nõuab seda.“
Alec raputas pead. „Jällegi, ma ei küsi.“
„Hästi.“ Ryan pistis telefoni taskusse ja võttis klubisse viival trepil kaks sammu korraga. „Kuidas su raamat siis ikkagi edeneb? Kas sa oled juba põneva osa juurde jõudnud? Kas keegi on juba ära surnud?“
„Ma kirjutan Ameerika revolutsiooni mereajalugu. Palju inimesi suri.“
„Kas seal räägitakse seksist?“
„Muidugi. Nad katkestasid regulaarselt lahinguid, et üksteisega seksida.“ Alec astus kõrvale, kui seltskond naisi üksteise käevangus lähenes. „Ma lendan järgmisel nädalal tagasi Londonisse, nii et sa pead endale uue joomasemu otsima.“
„Äri- või lõbureis?“
„Mõlemat. Ma pean külastama Cairdi raamatukogu Greenwichis.“
„Miks peaks keegi sinna minema?“
„Seal on maailma suurim merenduse arhiiv.“
Üks naistest vaatas sihitult Aleci poole ja peatus siis, silmad pärani. „Ma tean sind.“ Ta naeratas õnnelikult. „Sina oled „Laevavraki kütt“. Ma olen iga viimast kui osa vaadanud ja viimane on ette tellitud. See on nii lahe. See on hullumeelne, koolis ei meeldinud mulle ajalugu üldse, aga sinul on õnnestunud see seksikaks muuta. Meist terve hulk jälgib sind Twitteris, mitte et sa meid märkaksid, sest ma tean, et sul on umbes sada tuhat jälgijat.“
Alec vastas viisakalt ja kui nad lõpuks minema läksid, lõi Ryan talle laksu vastu õlga.
„Hei, see peaks olema sinu deviis. Mina muudan ajaloo seksikaks.“
„Kas sa tahad vees lõpetada?“
„Kas sul on tõsiselt sada tuhat jälgijat? Kuigi seda võib ilmselt oodata, kui sa poolalasti kajakiga läbi Amazonase džungli sõidad. Keegi nägi sinu anakondat.“
Alec pööritas silmi. „Tuleta mulle meelde, miks ma sinuga koos aega veedan.“
„Mul on baar. Ja lisaks sellele hoian ma sind kahe jalaga maa peal ja kaitsen imetlevate naiste hordide eest. Niisiis – sa rääkisid mulle, et kavatsed lennata üle ookeani selleks, et raamatukogu külastada.“ Ryan kõndis läbi baari ja vahetas tee peal tervitusi. „Mis selle reisi siis nauditavaks teeb?“
„Raamatukogu ongi lõbu. Äriasjad puudutavad minu endist naist.“
„Ai. Ma hakkan mõistma, miks raamatukogu võib tõelise peona tunduda.“
„See juhtub kunagi ka sinuga.“
„Mitte iial. Lahutamiseks tuleb esmalt abielluda ja mind vaktsineeriti selle vastu juba varajases nooruses. Valge plankaed võib vägagi vanglat meenutada, kui sa selle taga lõksus oled.“
„Sina hoolitsesid oma õe eest. See on teine asi.“
„Usu mind, kolmeteistaastase poisi jaoks pole paremat rasestumisvastast vahendit kui vaadata oma nelja-aastase õe järele.“
„Kui sa oled kõiki sidemeid vältinud, siis miks sa tulid tagasi koju, saarele, kus sa üles kasvasid?“
Sest ta oli surmaga silmitsi seisnud ja tagasi koju roomanud, et terveneda.
„Ma olen siin valiku, mitte kohustuse tõttu. Ja seda valikut kannustasid homaar ja kolme ja poole tuhande miili pikkune rannajoon. Ma võin iga kell lahkuda, kui tahan.“
„Ma luban, et ei räägi sellest su õele.“
„Hästi. Sest endisest naisest on hirmsam ainult õde, kes õpetab esimest klassi. Mis nende õpetajatega on? Nad suudavad omandada pilgu, mis tarretab halva käitumise juba tuhande sammu kauguselt.“ Ryan valis laua, kust avanes vaade merele. Kuigi oli pime, meeldis talle teadmine, et meri on lähedal. Ta võttis menüü ja kergitas kulme, kui baarimees Tom koos kahe suure säraküünaldega ehitud kokteiliga mööda kõndis. „Kas sa tahad ka üht sellist?“
„Ei, tänan. Ma eelistan kaunistamata jooke. Säraküünlad meenutavad mulle mu abielu ja vihmavarjud Londoni ilma.“ Alec võttis end kokku, kui lehvivate blondide juustega noor naine üle baari hüples, kuid sel korral oli tähelepanu keskmes Ryan.
Naine suudles teda hooga mõlemale põsele. „Tore sind näha. Tänane oli imeline. Me nägime hülgeid. Kas sa tuled homaare küpsetama?“
Nad lobisesid pealiskaudselt, kuni naise sõbrad teda baari juurde kutsusid ja ta kadus, jättes endast maha värske, sidrunilõhnalise parfüümipilve.
Alec ajas end sirgu. „Kes see oli?“
„Tema nimi on Anna Gibson. Kui ta just Alice Rose’i tekimeeskonna liikmena abiks ei ole, töötab ta praktikandina lunnide kaitsmise projekti juures. Mis siis? Kas sa oled huvitatud?“ Ryan viipas baaris olevale Tomile.
„Ma pole veel viimasele naisele maksmist lõpetanud ja pealegi, mina pole see, kellele ta naeratas. Arvestades, kuidas ta sind vaatas, siis ma ütleksin, et ta on otsustanud vikerkaare teises otsas maanduda. Ära iial unusta, et vikerkaare teine ots viib abieluni ja abielu on esimene samm lahutuseni.“
„Me oleme juba selgeks teinud, et ma olen viimane inimene, kes seda loengut vajab.“ Ryan viskas jaki tooli seljatoele.
„Mida selline tüdruk nii kaugel tsivilisatsioonist teeb?“
„Kui jätta välja see, et Alice Rose on üks ilusamaid kuunareid terves Maine’is? Ta kuulis ilmselt kusagilt jutte, et siin jäävad ellu vaid tõelised mehed.“ Ryan sirutas jalad välja. „Ja kas ma pean sulle meelde tuletama, et mu jahisadamal on kõik ühendused, kaasa arvatud telefon, elekter, vesi, kaabeltelevisioon ja Wi-Fi? Ma tutvustan Lunni saarele tsivilisatsiooni.“
„Enamik inimesi tuleb sellisesse kohta neid asju vältima. Mina kaasa arvatud.“
„Sa eksid. Neile meeldib illusioon põgenemisest, aga mitte reaalsus. Kuna kommertsmaailm on selline, nagu ta on, siis on neil vaja ühenduses olla. Kui see pole võimalik, lähevad nad mujale, ja see saar ei saa seda endale lubada, et nad mujale läheksid. See on minu ärimudel. Me meelitame nad siia, me võlume neid, me anname neile Wi-Fi.“
„Elus on enamat kui Wi-Fi ja selles peitub paljugi, kui sul pole võimalik e-posti kätte saada.“
„See, et sa posti kätte saad, et tähenda, et sa peaksid vastama. Sellepärast leiutatigi spämmifiltrid.“ Ryan tõstis pilgu, kui Tom neile õlled tõi – ta lükkas ühe üle laua Aleci ette. „Kui see pole sinu jaoks just liiga tsiviliseeritud?“
„On olemas kirjalikud allikad selle kohta, et õlut kasutasid juba iidsed egiptlased.“
„Mis tõestab, et inimesel on prioriteedid alati paigas olnud.“
„Prioriteetidest rääkides, siin on palju teha.“ Alec võttis õlle. „Nii et sa ei igatse oma vana elu? Kas sul pole igav ühes kohas elada?“
Ryani vana elu oli midagi sellist, millele ta püüdis mitte mõelda.
Valu õlas oli hääbunud tuimaks tuksumiseks, kuid muud haavad, pimedamad ja sügavamad, ei parane iial. Ja ehk oligi see hea. See tuletas talle
