Miks Venemaa suhtub NATO laienemisse suure südamevaluga?
NATO on külma sõja instrument ja mitte sugugi rahutoov instrument, nagu on seda ÜRO. NATO oleks pidanud surema koos Varssavi pakti kokkuvarisemisega.
Tuleb ikkagi tõsiselt arutada, milline peaks olema Euroopa julgeolekukontseptsioon ja need hoovad, millega seda teostada. On olemas Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsioon, kellel on üllad printsiibid, kuid kellel pole mingeid mehhanisme, on olemas NATO, kellel on piisavalt mehhanisme ja sõjalist jõudu, kuid kellel pole printsiipe.
Kesk- ja Ida-Euroopa riikide ühinemine NATO-ga ei lisa neile julgeolekut. Seda enam, et kusagilt ei lähtu neile riikidele ka ohtu. Keegi ei kavatse neid rünnata. Venemaal on teisigi probleeme.
NATO laienemine viib aga kindlasti selleni, et tugevnevad Venemaa kõige sõjakamad ja natsionalistlikumad ringkonnad. Need ütlevad, et vaadake, me rääkisime teile, NATO tuleb otse meie lävele. Sellist kingitust poleks meie poliitilised äärmusjõud osanud oodatagi.
NATO avaldas dokumendi, milles uutelt liikmesriikidelt nõutakse vajadusel tuumarelvade paigutamist nende territooriumile. Kelle vastu? Kui mitte Venemaa vastu, siis kelle vastu? Eesti vastu? Meil suhtutakse sellesse loomulikult valuliselt.
Kas uus sõjaline blokistumine on võimalik?
Kui NATO ei hooli Venemaa seisukohtadest, siis ei jää Moskval üle midagi muud kui püüda luua NATO vastu uus sõjaline blokk. Mis sellest välja tuleb, ei tea. Arvan, et Valgevenega õnnestub liituda. Kuid see ei ole vastus.
Kui me asume vaenu teele, siis on meil väga palju võimalusi teha kahju NATO liikmesriikidele. Me võime hakata toetama liikumisi ja riike, keda NATO ei salli. Me võime saata neisse riikidesse relvi, teadlasi ja insenere. Me võime hakata blokeerima ÜRO Julgeolekunõukogu tööd, asetades vetod kõigile NATO huvides olevatele küsimustele.
Ma ei arva, et me võidaksime niiviisi USA-d. Kuid on ka kindel, et nemad ei võidaks meid. Ebameeldivusi teineteisele võime aga luua küllaga.
SERGEI JUŠENKOV, Riigiduuma kaitsekomitee esimees
Milline on teie seisukoht NATO laienemise suhtes?
Suhtun sellesse küsimusse negatiivselt. Negatiivselt mitte sellepärast, et see tooks objektiivselt mingit kahju Venemaa huvidele, vaid sellepärast, et NATO laienemine sütitab Venemaal veelgi läänevaenulikkust, annab natsionalistlikele jõududele, kindralkonna ja sõjatööstuskompleksi reaktsioonilisele osale veel ühe haakekoha.
Ma ei ole NATO laienemise vastu, kui järgitaks selliseid tingimusi. NATO peab ennast ümber formuleerima kaitsestruktuurist julgeolekustruktuuriks. Teine tingimus on see, et Venemaa peab suhtlema NATO-ga palju tihedamalt, kuni selleni välja, et temast saab bloki assotsieerunud liige. Siis ma ei näeks mingeid probleeme ja takistusi ka teiste riikide ühinemisel NATO-ga.
Mida te arvate nende Vene kindralite väidetest, kes lubavad väed taas Baltikumi viia?
Ei, see on täiesti välistatud. See on lihtsalt rumalus.
Kas te ei arva, et need poliitikud, kes peavad Balti riike igipõliseks Venemaa territooriumiks, hakkavad ükskord nõudma oma?
Kes need poliitikud on. Võib olla kolm-neli inimest. Minu arust ka kõige äärmuslikumad on juba mõistnud, et see küsimus on otsustatud. Vaadake kas või nende poliitikute avaldusi, kes räägivad Nõukogude Liidu taastamisest. Nad ei liida Balti riike uue liidu hulka.
VLADIMIR ŽIRINOVSKI, Venemaa Liberaaldemokraatliku Partei liider
Kuidas kommenteeriksite Venemaa uue sõjalise doktriini kavandit?
Me oleme selle vastu, et meie piiridele tuleksid NATO sõjajõud. Sakslased on juba Tšehhias, on juba Poolas. Miks? Me oleme selle vastu. Kui Balti riigid, Ukraina, Valgevene tahavad olla neutraalsed, siis on see parim variant.
Kui nad aga liituvad blokiga, siis sunnitakse neid puhastama NATOlaste saapaid, seal rajatakse tuumaobjektid. Balti riikidel ei tule sellest midagi välja. Kui äkki algab sõda, siis see algab just nimelt seal, Baltikumis.
Nii sakslastele kui ka venelastele on kasulik, et diviisid põrkuksid kokku Baltikumis. Seal saab olema omamoodi polügoon, nagu Tšetšeenia praegu.
Poola, Valgevene, Balti riigid olid teise maailmasõja ohvrid. Kas te tahate olla ka kolmanda maailmasõja ohvrid? Kui ei, siis olge neutraalsed.
Mis juhtub, kui NATO peaks laienema ida suunas?
See tähendab sõda. Nii nagu Bonaparte ja Hitler liikusid itta, algasid suured sõjad. Ükskõik milline Ida-Euroopa riik ka ei astuks NATO koosseisu, muutub ta tulevase sõja ohvriks.
Kas uus külm sõda on paratamatus?
Külm sõda on kuuma sõja eelmäng. See pole lõppenud ega lõpe kunagi. Alati jäävad lahkarvamused.
VÕIMALIKUD STSENAARIUMID:
A. NATO laienemise korral moodustab Venemaa sõjalise liidu eeskätt Valgevenega. Teostub Euroopa uus jagamine. Venemaa paigutab oma taktikalise tuumarelva Valgevene territooriumile ja Kaliningradi oblastisse. Balti riikide liitumisel NATO-ga viiakse väed nende territooriumile või blokeeritakse nende rannikuriba. Pärast seda, kui NATO on rünnanud Venemaad taktikalise tuumarelvaga, antakse vastulöök NATO löögigrupeeringu esimese ešeloni pihta Tšehhis ja Poolas.
B. Kasutades ära Balti riikide ja eeskätt Eesti soovi astuda NATO-sse, korraldavad Moskva eriteenistused mässukatse Narvas või mujal, kus elab tihedamalt Venemaa kodanikke. Oodatakse reaktsiooni ning seejärel tegutsetakse oma kodanike kaitseks kuni selleni välja, et tuuakse väed Eesti ja teiste Balti riikide territooriumile.
1 Luup, oktoober 1995, nr 1, lk 48–49. [ ↵ ]
Veriste kätega Euroopasse[1.]
Nüüd on siis selge, et tänapäeva Euroopas on võimalik poliitiliselt edukas olla ka siis, kui su käed on määritud tuhandete süütute inimeste verega. Ma loodan, et eksin, kui väidan, et Venemaa vastuvõtmine Euroopa Nõukogu liikmeks oli samm, mida tulevikus tuleb Euroopal endal veel kahetseda.
Hämmastav, kuid hääletamise eel ei käinud põhivaidlus sugugi selle üle, mida on teinud Venemaa demokraatia arendamisel ja inimõiguste kaitsel. Hoopis enam olid eurooplased mures selle üle, kumb on parem, kas isoleerunud või integreerunud Venemaa.
Конец ознакомительного фрагмента.
Текст предоставлен ООО «ЛитРес».
Прочитайте эту книгу целиком, купив полную легальную
