lugejal minna kohe bibliograafia juurde, lõpumärkustest otsimata.
5
Üks trikk, mida nende laudade joonistamisel on kasutatud, seisneb selles, et püstjooned paistavad rõhtsetest pikemana. Näiteks Saint Louisi Gateway Arch näib oma laiusest kõrgem, kuigi tegelikult on need mõõdud võrdsed.
6
Head ülevaadet uurimustest psühholoogia duaalsete protsesside teooriate kohta vt Chaiken & Trope (1999).
7
Lieberman et al. (2002), Ledoux (1998).
8
1
Vt http://www.coathanger.com.au/archive/dibblys/loo.htm. Selle näite üle arutleb ka Vicente (2006).
2
Friedman & Friedman (1980).
3
Sarnast määratlust vt Van De Veer (1986).
4
Tähelepanelik lugeja märkab, et stiimulid võivad esineda mitmesugustes vormides. Kui astutakse samme inimeste tunnetuslike pingutuse suurendamiseks (kommid on raskesti märgatavas kohas, puuviljad aga kohe pilgu tasandil), võib öelda, et kommide valimine on „kulukam“. Mõne nügimisviisiga kaasnevadki tunnetuslikud (mitte ainelised) kulud, selles mõttes stiimuleid muudetakse. Ent kulud peavad siiski jääma väikeseks, muidu ei saa enam rääkida nügimisest ega ka libertaarsest paternalismist.
Kui me juba siin all oleme, võiks rääkida ka selle raamatu lugemisarhitektuurist seoses allmärkuste ja viidetega. Allmärkused, nagu see siin, mida kohe lugemisväärseks peame, on tähistatud tärniga ning asuvad lehekülje allosas, kust neid on kerge leida. Oleme üritanud nende arvu piirata. Nummerdatud lõpumärkused sisaldavad teavet allikate kohta. Kui lugejal puuduvad akadeemilised kalduvused, võib need vahele jätta. Kui tsiteeritud materjali autoreid on mainitud tekstis, on mõnikord sulgudes lisatud ka aastaarv – nt Smith (1982) – ja see võimaldab lugejal minna kohe bibliograafia juurde, lõpumärkustest otsimata.
5
Üks trikk, mida nende laudade joonistamisel on kasutatud, seisneb selles, et püstjooned paistavad rõhtsetest pikemana. Näiteks Saint Louisi Gateway Arch näib oma laiusest kõrgem, kuigi tegelikult on need mõõdud võrdsed.
6
Head ülevaadet uurimustest psühholoogia duaalsete protsesside teooriate kohta vt Chaiken & Trope (1999).
7
Lieberman
8
Vt Westen (2007).
9
Kongressivalimiste tulemusi on võimalik ennustada hirmutava täpsusega, kui paluda inimestel lihtsalt korraks vaadata kandidaatide fotosid ning selle põhjal hinnata, kumb paistab asjatundlikum. Sellised hinnangud, mille andsid tudengid, kes kandidaatidest midagi ei teadnud, ennustavad valimiste võitjat õigesti kahel kolmandikul juhtudest! (Toderov et al [2005], Benjamin & Shapiro [2007])
10
Üks põhjus, miks kohendamisest sageli ei piisa, seisneb selles, et reflektiivsüsteemist on kerge mööda minna – see süsteem nõuab oluliste kognitiivsete ressursside rakendamist, ning kui neid ressursse ei leidu (olete näiteks väsinud või tähelepanu köidab miski muu), ei suuda see ankrut kohendada. Vt Gilbert (2002).
11
Strack, Martin & Schwarz (1988).
12
Slovic, Kunreuther & White (1974).
