„Ee… mitte päris.”
Kui Strike talle Sam Barclay loo jutustas, avastas Robin, et tema näole venib muie.
„Nii et sa võtsid palgale rohtu kimuva maalri?”
„E-kimuva, rohtu e-kimuva,” parandas Strike ja Robin sai aru, et ka tema irvitab. „Ta püüab tervislikumaid eluviise harrastada. Tal on väike laps.”
„Noh, ta tundub… huvitav.”
Robin ootas, kuid Strike ei öelnud midagi.
„Laupäeva õhtul siis näeme,” ütles Robin.
Robin oli tundnud, et on kohustatud Strike’i enda ja Matthew’ soolaleivapeole kutsuma, sest ta oli andnud kutse nende kõige regulaarsemale ja usaldusväärsemale lepingulisele, Andy Hutchinsile, ja talle tundus, et oleks imelik Strike välja jätta. Ta oli olnud üllatunud, kui mees võttiski kutse vastu.
„Jah, näeme siis.”
„Kas Lorelei tuleb ka?” küsis Robin, kuid polnud päris kindel, kas tal õnnestus seda teha justkui muuseas.
Kesklinnas olevale Strike’ile tundus, et ta märkas Robini küsimuses pilklikku nooti, justkui õhutaks Robin teda tunnistama, et tema kallimal on naeruväärne nimi. Kunagi oleks Strike selle asja üles võtnud, küsinud, mis tal nime „Lorelei” vastu õieti on, temaga mõnuga kakelnud, kuid see oli ohtlik territoorium.
„Jah, tuleb. Kutse oli ju mõlemale…”
„Jah, muidugi oli,” kinnitas Robin kiiruga. „Olgu, näeme siis…”
„Oota üks hetk,” ütles Strike.
Ta oli büroos üksi, sest oli Denise’i varem koju saatnud. Ajutine sekretär polnud tahtnud ära minna – talle maksti ju tunnipalka, nii et alles siis, kui Strike oli teda rahustanud ja kinnitanud, et maksab terve päeva eest, korjas naine kogu aja lakkamatult rääkides oma kodinad kokku.
„Täna juhtus üks imelik asi,” ütles Strike.
Robin kuulas pingsalt ja Strike’i katkestamata tema elavat jutustust Billy põgusast külaskäigust. Selle lõpuks oli Robin Strike’i jaheduse pärast muretsemise unustanud. Nüüd rääkis mees lausa nagu aastatagune Strike.
„On täiesti selge, et tema mõistus pole korras,” lõpetas Strike, pilk selgel sinisel taeval akna taga. „Võimalik, et ta kannatab pettekujutluste all.”
„Seda küll, aga…”
„Täpselt,” nõustus Strike. Ta võttis märkmiku, kust Billy oli oma poolikuks jäänud aadressi välja rebinud, ja keerutas seda äraolevalt vabas käes. „Kas ta on vaimuhaige ja arvab sellepärast, et nägi, kuidas üks laps ära kägistati? Või on ta vaimuhaige ja nägi, kuidas üks laps ära kägistati?”
Kumbki ei rääkinud tükk aega ja selle aja keerutasid mõlemad Billy lugu oma peas, teades, et teine teeb sedasama. See põgus, seltsiv mõttepaus sai järsu lõpu, kui üks kokkerspanjel, keda Robin polnud märganud, tuli nuuskides rooside vahelt ja pani ilma igasuguse hoiatuseta oma külma nina vastu tema paljast põlve, nii et Robin karjatas.
„Mida perset?”
„Ei midagi… siin on üks koer…”
„Kus sa oled?”
„Surnuaias.”
„Mida? Miks?”
„Lihtsalt uurin seda kanti. Ma peaksingi minema hakkama,” ütles Robin end jalule ajades. „Kodus ootab järjekordne mööblikomplekt kokkupanemist.”
„Ega siis midagi,” sõnas Strike, naastes oma tavalisse reipusse. „Laupäeval näeme.”
„Andke palun andeks,” ütles kokkerspanjeli vanapoolne omanik, kui Robin mobiili juba tagasi kotti pistis. „Kas te kardate koeri?”
„Sugugi mitte,” vastas Robin, naeratas ja patsutas koera pehmet kuldset pead. „Ma ei osanud teda oodata, muud midagi.”
Kui ta suundus hiiglaslike pealuude vahelt tagasi oma uue kodu poole, mõtles Robin Billyst, keda Strike oli nii ilmekalt kirjeldanud, et Robinile tundus, nagu oleks ka tema mehega kohtunud.
Robin oli nii sügavalt mõttes, et esimest korda kogu nädala jooksul unustas ta heita pilgu „Valge luige” pubile, kui sellest möödus. Kõrgel tänava kohal, hoone nurgal, oli üksik valge luik, mis tuletas Robinile iga kord, kui ta sellest möödus, meelde tema õnnetut pulmapäeva.
4
Kuid mida te mõtlete linnas ette võtta?
HENRIK IBSEN, „ROSMERSHOLM”
Kuus ja pool miili eemal asetas Strike oma mobiili lauale ja süütas sigareti. Robini huvi tema loo vastu oli olnud trööstiv pärast küsitlemist, mis oli talle pool tundi pärast Billy pagemist osaks saanud. Kaks Denise’i kutse peale kohale tulnud politseinikku paistsid nautivat võimalust sundida kuulsat Cormoran Strike’i oma ekslikkust tunnistama, nad tegid kiirustamata kindlaks, et tal polnud õnnestunud tõenäoliselt vaimuhaige Billy täielikku nime ega elukohta välja selgitada.
Õhtupooliku päikesevalgus langes laual olevale märkmikule nurga all ja paljastas vaevunähtavad surumisjäljed. Strike laskis sigaretil kukkuda tuhatoosi, mille oli ammu ühest Saksa kõrtsist pihta pannud, võttis märkmiku kätte, kallutas seda üht- ja teistpidi, proovides paberile surutud sõnadest aru saada, siis aga võttis pliiatsi ja varjutas sõnad kergelt üle. Kiiresti ilmusid nähtavale korratud suurtähed, millest moodustusid selged sõnad „Charlemont Road”. Maja või korteri numbrit kirjutades oli Billy pliiatsile vähem peale surunud. Üks vaevunähtavatest õnarustest meenutas kas number viit või poolikut kaheksat, kuid vahed andsid mõista, et numbreid oli rohkem kui üks või siis oli seal mõni täht.
Strike’i parandamatu kalduvus püüda jõuda segaste vahejuhtumite juurteni valmistas talle endale tihtipeale täpselt sama palju ebamugavusi kui teistele. Kuigi tal oli kõht tühi ja ta oli väsinud, ning hoolimata sellest, et ta oli ajutise sekretäri minema saatnud, et saaks büroo kinni panna, tõmbas ta paljastunud tänavanimega lehe märkmikust välja ning suundus eeskabinetti, kus lülitas arvuti uuesti sisse.
Ühendkuningriigis on päris mitu Charlemont Roadi, kuid oletades, et tõenäoliselt pole Billyl väga kaugele reisimiseks vahendeid, kahtlustas Strike, et õige peab olema see Charlemont Road, mis asub East Hamis.
Internetist oli näha, et seal elab kaks Williami, kuid mõlemad olid üle kuuekümne aasta vanad. Tuletades meelde, et Billy oli kartnud, et Strike ilmub „Jimmy poole”, otsis Strike algul Jimmyt ja siis Jamesi, mille peale tulid välja 49-aastase James Farraday andmed.
Strike kirjutas Farraday aadressi Billy paberisse surutud kritseldiste alla, kuigi polnud sugugi kindel, kas Farraday ikka on see, keda ta otsib. Esiteks polnud tema maja numbris ühtegi viit ega kaheksat, teiseks andis Billy äärmuslik hoolitsematus mõista, et see, kelle juures ta elab, suhtub isiklikku hügieeni ilmselt üpris pingevabalt. Farraday aga elas koos naise ja, nagu paistis, kahe tütrega.
Strike
