ja hõbedane kass tunnistasid teineteist, kass upsakalt, siis istus kass uksematile ja hakkas end sugema, andes oma olekuga mõista, et on Strike’i täielikult oma mõtetest heitnud.
Strike läks tagasi kõnniteele, süütas seal sigareti ning vaatas vasakule ja paremale. Tema hinnangul oli Charlemont Roadil kakssada maja. Kui kaua aega võtaks, et koputada iga maja uksele? Rohkem, kui tal täna õhtul on, oli kahjuks vastus, ja rohkem, kui tal tõenäoliselt saab üldse lähemal ajal olema. Ta kõndis edasi tusaselt, jalg aina hellem, heitis pilke akendesse ja uuris hoolikalt vastutulijaid, et leida sarnasust noormehega, keda oli eelmisel päeval näinud. Kaks korda küsis ta majadesse sisenevatelt või sealt väljuvatelt inimestelt, kas nad teavad „Jimmyt või Billyt”, kelle aadressi ta oli enda väitel ära kaotanud. Mõlemad ütlesid ei.
Strike vantsis edasi, püüdes mitte longata.
Viimaks jõudis ta majadekogumini, mis olid üles ostetud ja korteriteks ümber ehitatud. Välisuksed olid kahekaupa üksteise kõrvale surutud ja platsid majade ees üle betoneeritud.
Strike vähendas kiirust. Ühe kõige viletsama ukse külge, millelt valge värv maha koorus, oli nööpnõelaga kinnitatud rebitud A4 leht. Vaevuaimatav, kuid tuttav huvitorge, mida ta poleks kunagi söandanud õilistada nimega „sisetunne”, juhtis Strike’i ukse juurde.
Paberile oli kritseldatud teade:
7.30 koosolek ei toimu pubis, vaid Welli kogukonnakeskuses Vicarage Lane’il – tänava lõpus vasakule
Jimmy Knight
Strike kergitas paberilehte ühe sõrmega, nägi maja numbrit, mis lõppes 5-ga, laskis paberil jälle alla vajuda ja läks esimese korruse tolmuse akna juurde, et sisse kiigata.
Конец ознакомительного фрагмента.
Текст предоставлен ООО «ЛитРес».
Прочитайте эту книгу целиком, купив полную легальную версию на ЛитРес.
Безопасно оплатить книгу можно банковской картой Visa, MasterCard, Maestro, со счета мобильного телефона, с платежного терминала, в салоне МТС или Связной, через PayPal, WebMoney, Яндекс.Деньги, QIWI Кошелек, бонусными картами или другим удобным Вам способом.
