ei ole, ega?“
„Ei, kui nad pole seda ehitanud pärast seda, kui me kontrollimas käisime.“
Dahl võttis tassihoidjast kohvi ega teinud ilmsest sarkasmist välja.
„Mocca latte minule, harilik must sinule, vabandust, et nii kaua läks, pidin liduma lausa Vogts gatele Kaffeguttasse, et saada midagi korralikku.“
Curry maitses kohvi, aga ei suutnud ausalt öelda, et see oleks teistsugune kui mujalt ostes.
„Soh,“ ütles Dahl ja vahtis talle uudishimulikult otsa. „Ma nägin eile su sõbrannat. Kas ta läheb reisima?“
„Kes?“
„Superdetektiiv. Ta oli allkorrusel ja sai uue passi. Kas ta sai väljamaale tööle või?“
Curry võttis uue lonksu kohvi ja hakkas pikkamisi taipama, kuhu kolleeg sihib.
Mia Krüger.
Ta vangutas pead. Või superdetektiiv. Ta oli kuulnud Mia kohta igasugu nimesid, aga seda veel mitte. Kolleegide seas oli alati valitsenud kerge kadedus. Munchi töörühma maine oli kõrge ja neil, keda sinna ei valitud, oli kombeks mokka vingutada. Tookord oli ta narkotalitusest püstipäi minema marssinud ja näinud rahulolevaid muigeid, kui ta ühte potti tagasi saadeti.
Ah nii?
Rühm jälle laiali saadetud?
Ei läinud hästi või?
Curry ei pidanud ennast maailma kõige targemaks ja taibukamaks, aga mõnikord tundis ta, et inimesed tema ümber käituvad nagu lapsed. Kadedad sõnad nurga taga, rünnakud igas suunas, pidev võitlus positsiooni pärast ametiredelil, nagu oldaks põhikoolis või kanalas.
Vahet pole.
Täna ei mingit pummeldamist.
Ta tegi otsuse. Iga õhtu sel nädalal. Sama baar, sama noor tüdruk voodis, mida ta õieti Currys nägi?
„Või ei käi te enam läbi?“ Dahl ei tahtnud ka järele jätta.
„Eks ikka, vahel helistame,“ noogutas Curry.
„Kas see oli tookord enesekaitse või on tõsi, mis räägitakse, et ta kuti lihtsalt maha kõmmutas?“
Curry tegi näo, et on äkki väga huvitatud sellest, mis toimub nende kohal korteris, ent ta ei pääsenud.
„Räägitakse, et Krüger pööras ära. Et tal pole mõistus kodus. Tema tappis selle kuti, eks? Mitte Munch?“
Curry ohkas.
See oli mõni aasta tagasi olnud mastaapne juurdlus. Curry oli ka tookord Grønlandi sattunud. Munch ja Mia olid läinud ühte jälge pidi Tryvanni äärde ühe haagiselamu juurde, otsides kadunud tüdrukut. Nad olid kohale jõudnud ja leidnud hoopis midagi muud. Tuntud narkoärika ja narkari Markus Skogi. Mia kaksikõe Sigridi endise kallima. Mia oli tulistanud teda kaks korda rindu. Ta oli silmapilk teenistusest kõrvaldatud ja kuna Munch oli teda kaitsnud, olid nad ka teda karistanud. Saatnud ta linnast ära. Töörühm lagunes.
Конец ознакомительного фрагмента.
Текст предоставлен ООО «ЛитРес».
Прочитайте эту книгу целиком, купив полную легальную версию на ЛитРес.
Безопасно оплатить книгу можно банковской картой Visa, MasterCard, Maestro, со счета мобильного телефона, с платежного терминала, в салоне МТС или Связной, через PayPal, WebMoney, Яндекс.Деньги, QIWI Кошелек, бонусными картами или другим удобным Вам способом.
