ja sellele järgnevatest päevadest, mis olid olnud täis küsimusi ja muret.
„Kas te olete samuti kellegi kaotanud?“
„Jah – see juhtus kaua aega tagasi. Tema ongi üks põhjus, miks ma täna hommikul siia tagasi otsustasin tulla. Ma tean, mida tähendab vastuseid oodata ja seepärast ei ole ma suutnud Lilianat peast välja saada. Ma lugesin eile õhtul juhtumi kohta kõike, mida leida suutsin. Vaatasin videot sellest, kuidas tema vanemad palusid tema turvalist kojunaasmist. Nägin tema nutvat õde ja kurba lootust tema sõprade silmis. Kui ma saan aidata teda koju tuua, pean proovima seda teha. Ma pean leidma võimaluse, kuidas tema karje peast välja saada.“
Mehe nägu kahvatus tema sõnu kuuldes. „Rääkige mulle mehest, keda te nägite. Kuidas ta välja nägi?“
„Ta oli pikk. Tema rõivad olid tumedad. Ta kandis kapuutsiga jakki või dressipluusi.“
Mehe käsi liikus tema enda kapuutsiga dressipluusi nööride juurde. „Dressipluus. Sellepärast te ehmusitegi, kui mind nägite.“
„Ma mõtlesin korraks...“
„See ei olnud mina. Ma ei olnud eile õhtul siin. Ma ei teeks ealeski Lilianale paha. Ta oli mulle väga hea sõber ajal, kui ma hädasti sõpra vajasin. Ma ei tea, mis temaga juhtus, aga ma kavatsen selle välja uurida.“ Mees vakatas ja tema pilk liikus tagasi teerajale.
Alicia märkas rõõmuga, et karusselli juurde oli kogunenud politseinikke, mõned neist koertega. „Näib, et otsingurühm on kohale saabunud.“ Ta tundis kergendust, et ta ei olnud enam üksinda koos selle mehega. Osa temast tahtis meest usaldada. Teine osa kartis teda. Ükski võõras ei olnud talle ealeski nii tugevat mõju avaldanud. Alicia süüdistas selles olusid, tontlikku varahommikust valgust, eelmise õhtu sündmusi, muhku peas – kõike, mis võis selgitada, miks tema kõhus keeras ja miks tema peopesad higistasid.
„Me peaksime minema nendega rääkima,“ ütles Alicia.
„Enne kui lähete – te võite kuulda minu kohta asju, mis ei vasta tegelikult tõele.“
„Mida te sellega mõtlete? Mida ma kuulda võin?“ Äkitselt tuli naisele pähe, et ta ei olnud küsinud mehe nime. „Kes te olete?“
„Michael Cordero.“
Külmavärin käis naisel üle selja. „Teie olitegi viimane isik, kellele Liliana sõnumeid saatis ja...“
„Politsei huvialune isik.“ Mees vaatas talle otse silma. „Mis tähendab, et mina tahan Lilianat leida rohkem kui keegi teine. Mitte ainult selleks, et olla kindel, et temaga on kõik hästi, vaid...“
„Selleks, et oma nime puhtaks pesta.“
„Just.“
Nüüd teadis Alicia, miks oli mees tulnud parki veel enne päikesetõusu, miks ta tahtis nii kangesti talle tõestada, et on süütu. Kuid ta ei teadnud, mida mehe loost arvata. Oli võimalik, et Cordero oli süütu, kuid samuti oli võimalus, et ta oli väga hea valetaja.
Naine ei usu teda, mõtles Michael, kui ta seisis puude varjus ja jälgis, kuidas Alicia Monroe politseinikega räägib. Ta oli naise nime teada saanud, kui uurija Kellerman oli tema kohaloleku üle imestanud. See oli juhtunud muidugi pärast seda, kui politsei oli esitanud sama küsimuse tallegi, kuigi palju vaenulikumal toonil.
Kui Michael oli Kellermaniga rääkinud, oli Alicia jälginud teda teraval, kahtlustaval pilgul. Michael oli arvanud, et oli jõudnud juba naise usalduse võita, aga oli ilmne, et nüüd mõjutasid naise arvamust ka uurija kahtlused.
Arvatavasti ei oleks ta pidanud siiski parki tulema ja end järjekordselt haavatavasse olukorda seadma, aga ta ei olnud suutnud eemale jääda – ja kui aus olla, oli tal täiesti ükskõik, mida uurija Kellerman temast arvab.
Uurija arvamuse muutmine ei olnudki oluline. Ainus, mis luges, oli leida Liliana. Siis tuleb ilmsiks ka tõde – milline see ka ei oleks.
Ta tahtis uskuda, et Liliana on veel elus, eriti pärast seda, kui Alicia oli talle rääkinud eelmisel õhtul nähtust. Aga tormi metsikus, suur oks, mis oli naise enda alla matnud ja isegi kahtlus Alicia enda hääles, panid ka tema kõhklema. Muidugi oli naine leidnud märgi ja ka ülejäänud loo osas paistis ta olevat üsna kindel, kuid pärast seda, kui Alicia oli oimetuna maha lebama jäänud ja paar oli lahkunud, oli tema mälus tühimik.
Конец ознакомительного фрагмента.
Текст предоставлен ООО «ЛитРес».
Прочитайте эту книгу целиком, купив полную легальную версию на ЛитРес.
Безопасно оплатить книгу можно банковской картой Visa, MasterCard, Maestro, со счета мобильного телефона, с платежного терминала, в салоне МТС или Связной, через PayPal, WebMoney, Яндекс.Деньги, QIWI Кошелек, бонусными картами или другим удобным Вам способом.
