Standard & Poor’s 500 aktsiaindeksi fondi, on sel eeldusel, et ta reinvesteeris kõik dividendid, kasvatanud 2018. aasta aprilliks oma portfelli 1 092 489 dollarini. Teine investor, kes ostis selle asemel aktiivselt juhitud fondi osakuid, on näinud oma portfelli kasvu 817 741 dollarini. Vahe on vapustav. 1. aprilliks 2018 oli indeksiinvestori edumaa 274 748 dollarit, mis on keskmise aktiivse fondi investori lõppsummast üle 25 protsendi rohkem.
Milleks siis veel selle raamatu kaheteistkümnes väljaanne? Kui põhisõnum pole muutunud, siis mis on praegu teisiti? Vastus kõlab, et vahepeal on tohutul määral muutunud avalikkusele suunatud finantsinstrumendid. Seda kunagi üksikinvestorile investeerimismaailma põhjaliku teejuhina mõeldud raamatut tuleb nüüd kaasajastada, et see hõlmaks kõiki olemasolevaid investeerimistooteid. Lisaks võib investoritele kasu olla sellest, kui analüüsida kriitiliselt majandusanalüütikute ja elukutseliste turuosaliste pakutavat rikkalikku uut teavet, mis on ladusalt loetava tekstina kõigile investeerimishuvilistele kättesaadav. Aktsiaturu kohta on esitatud nii palju segadust tekitavaid väiteid, et vaja on raamatut, mis nende seas korda looks.
Viimase neljakümne viie aasta jooksul oleme omaks võtnud meie füüsilises keskkonnas toimuvate tehnoloogiliste muutuste kiire tempo. Sellised uuendused nagu e-post, internet, nutitelefonid, pihuarvutid, nutikodu seadmed, tahvelarvutid, lugerid, videokonverentsid, suhtlusvõrgustikud ning mitmesugused meditsiinilised vahendid elundisiirdamisest ja laserkirurgiast kuni mittekirurgiliste neerukivide ravimise ja arterite puhastamise meetoditeni on põhjalikult muutnud meie elulaadi. Samavõrd kiire on selle aja jooksul olnud ka finantsinnovatsioon. 1973. aastal puudusid meil rahaturufondid, sularahaautomaadid, indeksiinvesteerimisfondid, ETFid, maksuvabad fondid, arenevate turgude fondid, elutsükli fondid, ujuva intressimääraga võlakirjad, volatiilsusel põhinevad tuletisinstrumendid, inflatsioonikaitsega võlakirjad, REITid, varaga tagatud väärtpaberid, „nutika beeta“ strateegiad, Rothi pensionikontod, 529-kogumiskontod kõrghariduse omandamiseks, nullintressiga võlakirjad, finants- ja toorainefutuurid ja -optsioonid ning uued kauplemisvõtted, nagu „portfellikindlustus“ ja „kõrgsageduskauplemine“, kui nimetada vaid mõnda muutust, mis on meie finantskeskkonnas aset leidnud. Suur osa selle raamatu uuest materjalist selgitab just neid uuendusi ja demonstreerib, kuidas teie tarbijana neist kasu võite saada.
Kaheteistkümnendas väljaandes on esitatud ka selge ja kõigile mõistetav ülevaade investeerimisteooria ja -praktika edusammudest akadeemilistes ringkondades. 10. peatükis on kirjeldatud uut ja põnevat käitumusliku rahanduse valdkonda ning toodud välja, mida tähtsat peaksid investorid käitumisökonoomika ideedest kõrva taha panema. 11. peatükis küsitakse, kas „nutika beeta“ investeerimisstrateegiad on päriselt nutikad ja kas riskipariteedi strateegiad pole mitte liiga riskantsed. Lisatud on uus osa praktiliste investeerimisnäpunäidetega pensionäridele. Uut materjali on lisandunud nii palju, et ka need, kes tudengipõlves võib-olla mõnda varasemat väljaannet lugesid, leiavad siit kuhjaga kasulikku.
Käesolev väljaanne heidab kriitilise pilgu „Juhusliku ekslemise“ varasemate väljaannete põhiteesile – turg hinnastab aktsiaid sedavõrd efektiivselt, et kinniseotud silmadega huupi börsinimekirja pihta nooli viskav šimpans võib koostada portfelli, mis toimib sama edukalt kui ekspertide selekteeritud aktsiad. Viimased nelikümmend viis aastat on see juhtmõte silmapaistvalt hästi vett pidanud. Üle kahe kolmandiku professionaalsetest fondivalitsejatest on jäänud passiivsele laiapõhjalisele indeksifondile tootluse poolest alla. Sellegipoolest leidub nii teadlaste kui ka praktikute ringis ikka veel neid, kes selle teooria paikapidavuses kahtlevad. Ning 1987. aasta oktoobri börsikrahh, internetimull ja 2008.–2009. aasta finantskriis tekitasid turgude paljukiidetud efektiivsuse kohta uusi küsimusi. Selles väljaandes on lahatud viimase aja poleemikat ja võetud uuesti vaatluse alla väide, et turgu on võimalik „lüüa“. Minu järeldustest ilmneb, et teated efektiivse turu hüpoteesi surmast on tugevasti liialdatud. See-eest vaatan uue nurga alt mitmesuguseid strateegiaid, mis usutavasti kallutavad eduvõimalusi aktsiate selekteerimisel üksikinvestori kasuks.
Põhiolemuselt on see raamat endistviisi ladusalt loetav teejuht üksikinvestorile investeerimismaailma. Olles üksikisikuid ja perekondi finantsstrateegiate alal nõustanud, on mulle üha selgemaks saanud, et riskitaluvus sõltub ennekõike inimese vanusest ja võimest teenida tulu ka investeerimisvälistest allikatest. Samuti kahaneb paljude investeeringute risk vastavalt investeeringu pikkusele. Sellest lähtuvalt peab optimaalne investeerimisstrateegia sõltuma investori vanusest. 14. peatükk pealkirjaga „Elutsükli teejuht investeerimisse“ peaks olema suureks abiks igas vanuses inimestele. Ainuüksi see peatükk on väärt üht kulukat konsultatsiooni isiklikult finantsnõustajalt.
Võlgnen jätkuvalt tänu kõigile neile, keda olen varasemates väljaannetes maininud. Lisaks pean mainima tervet hulka inimesi, kes on andnud erilise panuse kaheteistkümnendasse väljaandesse. Eriti suur tänu Michael Nolanile Bogle Research Institute’ist ja minu assistentidele Benjamin Tsole ja Anne Danieckile. Samuti olen tänulik Chris McIsaacile, Alexandra Burtonile ja Andrew Shumanile Vanguard Groupist, kes osutasid suurt abi andmete väljaotsimisel.
Tänama pean asjaliku abi eest ka Daniel Campbelli, Jakub Jurekit, Steven Leutholdi, Joyce Niesmani, Kristen Perlebergi, James Sarvist, Stacy Sarvist, Jeremy Schwartzi, Jeremy Siegelit ja Larry Swedroe’d. Minu koostöö W. W. Nortoniga on jätkuvalt hiilgav ning ma tänan Drake McFeelyt ja Nathaniel Dennettit asendamatu abi eest selle väljaande kirjastamisel.
Eelmise kaheksa väljaande edukale valmimisele on kahtlemata suurima panuse andnud minu abikaasa Nancy Weiss Malkiel. Lisaks armastusväärsele innustusele ja toele on ta hoolikalt lugenud ka mitut käsikirja mustandit ning andnud lugematul hulgal soovitusi, mis on teksti märkimisväärselt parandanud ja selgemaks teinud. Jätkuvalt leiab ta vigu, mis on jäänud mulle ning kõigile korrektoritele ja toimetajatele kahe silma vahele. Mis aga kõige tähtsam – ta on toonud mu ellu kirjeldamatut rõõmu. Keegi ei vääri selle raamatu pühendust rohkem kui tema ja ta teine parim sõber Piper.
Burton G. Makliel
Princetoni ülikool
juuni 2018
Tänuavaldused varasematest väljaannetest
Olen tohutult tänu võlgu arvukatele tegevinvestoritele, finantsinstitutsioonidele ja kolleegidele akadeemilistest ringkondadest, kes on mind selle raamatu varasemate väljaannete juures abistanud. Siinkohal avaldan tänu inimestele, kes on jaganud ülimalt väärtuslikke soovitusi ja kriitikat.
Paljud teadusassistendid on andnud suure panuse informatsiooni hankimisel selle raamatu jaoks. Minu tänu järgnevatele: John Americus, Shane Antos, Costin Bontas, Jonathan Curran, Barry Feldman, David Hou, Derek Jun, Michael Lachanski, Paul Noh, Ethan Hugo, Amie Ko, Paul Messaris, Matthew Moore, Ker Moua, Christopher Philips, Ellen Renaldi, Cheryl Roberts, Saumitra Sahi, Barry Schwartz, Greg Smolarek, Ray Soldavin, Elizabeth Woods, Yexiao Xu ja Basak Yeltikan. Karen Neukirchen, Sharon Hill, Helen Talar, Phyllis Fafalios, Lugene Whitley, Melissa Orlowski, Diana Prout ja Ellen DiPippo sisestasid täpselt ja originaalitruult mitu selle käsikirja mustandit ning osutasid uurimistöös väärtuslikku abi. Elvira Giaimo arvutiprogrammeerimisest oli palju kasu. Paljud selles raamatus kajastatud uurimistööd viis läbi Princetoni ülikooli Bendheim Center for Finance.
Tähtsa panuse andis professionaalne toimetaja Patricia Taylor. Ta luges raamatu mustandiversioone tervikuna ning jagas hulgaliselt näpunäiteid käsikirja stiili, ülesehituse ja sisu kohta. Tema teene on kogu see voolav tekst, mis nendelt lehekülgedelt vastu vaatab.
Eriliselt tänulik olen väärtusliku abi eest W. W. Norton & Companyle ning Brendan Curryle, Donald Lammile, Robert Kehoele, Ed Parsonsile, Jeff Shreve’ile, Otto Sontagile, Deborah Makayle ja Starling Lawrence’ile.
Judith Malkieli panus oli samuti hindamatu. Ta toimetas hoolikalt läbi kõik käsikirja
