sügavat tänu abi eest alljärgnevatele: Yacine Aït-Sahalia, Peter Asch, Leo Bailey, Howard Baker, Jeffrey Balash, David Banyard, William Baumol, Clair Bien, G. Gordon Biggar juunior, John Bogle, Lynne Brady, John Brennan, Markus Brunnermeier, Claire Cabelus, Lester Chandler, Andrew Clarke, Abby Joseph Cohen, Douglas Daniels, John Devereaux, Pia Ellen, Andrew Engel, Steve Feinstein, Barry Feldman, Roger Ford, Stephen Goldfeld, William Grant, Sara Hammer, Leila Heckman, William Helman, Harrison Hong, Roger Ibbotson, Deborah Jenkins, Barbara Johnson, George S. Johnston, Kay Kerr, Francis Kinniry, Walter Lenhard, James Litvack, Ian MacKinnon, Barbara Mains, Jonathan Malkiel, Sol Malkiel, Whitney Malkiel, Edward Mathias, Jianping Mei, Melissa McGinnis, Will McIntosh, Kelley Mingone, William Minicozzi, Keith Mullins, Gabrielle Napolitano, James Norris, Gail Paster, Emily Paster, H. Bradlee Perry, George Putnam, Donald Peters, Michelle Peterson, Richard Quandt, James Riepe, Michael Rothschild, John Ryan, Robert Salomon juunior, George Sauter, Crystal Shannon, George Smith, Willy Spat, Shang Song, James Stetler, James Stoeffel, H. Barton Thomas, Mark Thompson, Ravi Tolani, Jim Troyer, David Twardock, Linda Wheeler, Frank Wisneski ja Robert Zenowich.
Esimene osa
AKTSIAD JA NENDE VÄÄRTUS
1
Kindel vundament ja õhulossid
Kes on küünik? Inimene, kes teab kõige hinda, aga ei tea millegi väärtust.
– Oscar Wilde, „Leedi Windermere’i lehvik“
Selles raamatus viin teid Wall Streetile juhuslikult ekslema, olles teile teejuhiks keerulises finantsmaailmas ning jagades praktilist nõu investeerimisvõimaluste ja -strateegiate kohta. Paljud ütlevad, et üksikinvestoril pole tänapäeval Wall Streeti professionaalide vastu õieti mingit šanssi. Nad osutavad professionaalsetele investeerimisstrateegiatele, milles kasutatakse keerulisi tuletisinstrumente ja kõrgsageduskauplemist. Nad loevad uudiseid raamatupidamispettustest, suurfirmade ülevõttudest ja hästirahastatud riskifondide tegevusest. Kogu see rafineeritud süsteem annaks justkui mõista, et üksikinvestorile pole tänapäeva turul kohta. Kuid miski ei ole tõest kaugemal. Te võite tegutseda sama edukalt kui asjatundjad – võib-olla isegi paremini. Järjekindlad investorid hoidsid pea püsti, kui aktsiaturg 2009. aasta märtsis kukkus, ning nägid lõppkokkuvõttes oma investeeringu väärtuse taastumist ja jätkuvalt atraktiivset tootlust. Paljud profid aga jäid puupaljaks, ostes 2008. aastal tuletisväärtpabereid, millest nad aru ei saanud, või laadides 2000ndate alguses portfelli täis ülehinnatud tehnoloogiaaktsiaid.
See raamat on individuaalse investori kokkuvõtlik teejuht. Selles käsitletakse kõike alates kindlustusest ja lõpetades tulumaksuga. Siin on öeldud, kuidas osta elukindlustust ja kuidas jälgida, et pangad ja maaklerid teid ei nööriks. Juttu tuleb isegi sellest, mida teha kulla ja teemantidega. Kuid ennekõike on see raamat lihtaktsiatest – investeerimisvahendist, mis pole üksnes andnud minevikus heldet pikaajalist tootlust, vaid paistab pakkuvat ka häid võimalusi eelseisvateks aastateks. Elutsükli investeeringute teejuht, mida on käsitletud neljandas osas, jagab igas vanuses inimestele konkreetseid portfellisoovitusi nende finantseesmärkide täitmiseks ning annab muu hulgas ka nõu, kuidas investeerida pensionipõlves.
Mis on juhuslik ekslemine?
Juhuslik ekslemine on selline, kus tulevasi samme ja kursse ei saa ajaloolise info põhjal prognoosida. Börsi kontekstis tähendab see, et aktsiahindade lühiajalised muutused on ettearvamatud. Investeerimisnõustamine, kasumiprognoosid ja aktsiagraafikud on kasutud. Wall Streetil on „juhuslik ekslemine“ ropp väljend. See on akadeemilises maailmas välmitud termin, mida kasutatakse solvanguna professionaalsete ennustajate aadressil. Loogilise äärmuseni jõudes tähendab see, et kinniseotud silmadega ahv, kes börsinimekirja pihta nooli viskab, võib koostada niisama eduka portfelli kui aktsiaid selekteerivad eksperdid.
Peenetriibulistes ülikondades finantsanalüütikutele ei meeldi, et neid võrreldakse palja tagumikuga ahvidega. Nende vastuväitel on akadeemikud sedavõrd uppunud võrranditesse ja kreeka tähestikku (rääkimata kuivadest tekstidest), et pullil ja karul ei tehta enam vahet isegi portselanipoes. Turuprofessionaalid haaravad kaitseks akadeemikute pealetungi vastu kaks relva, milleks on fundamentaalanalüüs ja tehniline analüüs – neid vaatleme raamatu teises osas. Akadeemikud pareerivad seda taktikat nõnda, et hägustavad juhusliku ekslemise teooriat kolme variandiga („nõrk“, „pooltugev“ ja „tugev“) ning loovad omaenda teooria, mida nimetatakse uueks investeerimistehnoloogiaks. See hõlmab beeta, sealhulgas „nutika beeta“ kontseptsiooni, mille otsas ma kavatsen samuti pisut trampida. 2000ndate alguseks olid isegi mõned akadeemikud ühinenud professionaalide väitega, et aktsiaturg on siiski vähemalt mingil määral ennustatav. Kuid nagu näete, käib endiselt suur lahing, kus armu ei anta kellelegi, sest akadeemikutel on kaalul professorikohad ja professionaalidel preemiad. Seepärast usun, et teile meeldib see juhuslik ekslemine Wall Streetil. Siin on palju dramaatikat – teenitakse ja kaotatakse suuri varandusi ning väideldakse klassikaliste argumentidega nende põhjuste üle.
Kuid enne kui alustame, peaksin võib-olla tutvustama iseennast ja oma kvalifikatsiooni teie teejuhina. Olen seda raamatut kirjutades lähtunud oma isikliku tausta kolmest aspektist, mis kõik annavad aktsiaturule erineva perspektiivi.
Esimene on minu professionaalne kogemus investeerimisanalüüsi ja portfellihalduse valdkonnas. Alustasin karjääri turuprofessionaalina ühes Wall Streeti juhtivas investeerimisfirmas. Hiljem juhtisin rahvusvahelise kindlustusseltsi investeerimiskomisjoni ja olin palju aastaid maailma ühe suurima investeerimisfirma direktor. Need perspektiivid on olnud mulle asendamatu tähtsusega. Elus on asju, mida neitsi ei suuda päriselt mõista ega hinnata. Sama võib öelda ka aktsiaturu kohta.
Teine aspekt on minu praegune amet majandusteadlasena ja mitme investeerimiskomisjoni liikmena. Väärtpaberiturule ja investeerimiskäitumisele spetsialiseerudes olen omandanud üksikasjalised teadmised investeerimisvõimaluste akadeemilistest käsitlustest ja uutest avastustest.
Kolmas ja kindlasti mitte vähemtähtis aspekt on minu enda elupõline investeerimistegevus ja edukas osalemine turul. Ma ei täpsusta, kui edukas, sest akadeemilise maailma iseärasuste hulka kuulub seegi, et professoril ei sobi raha teenida. Professor võib saada raha päranduseks või kaasavaraks, ta võib raha alati ohtralt kulutada, aga mitte kunagi teenida, sest see on ebaakadeemiline. Igatahes oodatakse õpetajalt „pühendumist“, või vähemalt nõndamoodi poliitikud ja ametnikud sageli ütlevad – eriti kui püütakse õigustada teadlaste madalaid palgaastmeid. Teadlased peavad püüdlema uute teadmiste, mitte rahaliste preemiate poole. Oma võitudest Wall Streetil räägin seepärast just praktilise investori aspektist.
Selles raamatus on palju fakte ja arve. Ärge laske end sellest heidutada. Need on mõeldud spetsiaalselt finantsala võhikutele ning annavad praktilist ja järeleproovitud investeerimisnõu. Teil pole vaja eelteadmisi, et seda järgida. Vaja on ainult huvi ja tahtmist oma investeeringuid enda kasuks tööle panna.
Investeerimine kui tänapäeva eluviis
Siinkohal tuleb ilmselt selgitada, mida mõtlen investeerimise all ja kuidas eristan seda tegevust spekuleerimisest. Investeerimist käsitan ma kui vara ostmise meetodit, mille eesmärk on teenida pikas perspektiivis kasumit mõistlikul määral prognoositava sissetuleku (dividendid, intressid või renditulu) ja/või vara kallinemisena. Investeeringu tootluse ajaline määratlus ja selle tootluse prognoositavus eristavad sageli investeeringut spekulatsioonist. Spekulant ostab aktsiaid eesmärgiga teenida kasumit lähiperspektiivis, mõne päeva või nädala jooksul. Investor ostab aktsiaid, mis tõenäoliselt annavad tulevikus aastate või aastakümnetega mõõdetava usaldusväärse rahavoo ja kapitalitulu.
Olgu üheselt öeldud, et see raamat ei ole spekulantidele:
