need teravad tunded võivad meile saatuslikuks saada. June’il on hea meel lahkuda. Ta ei andu nii kergesti kui mina. June tõesti tahabki põgeneda selle eest, mis talle elujõudu annab. Minu võim ei meeldi talle, samal ajal kui ma ise alistun talle rõõmuga.
Kui täna pooleks tunniks kokku saime, et Henry tulevikku arutada, palus June mul oma mehe eest hoolitseda – seejärel kinkis ta mulle niigi suurest rahanappusest hoolimata oma kassisilmakiviga hõbekäevõru. Esialgu keeldusin, aga siis rõõmustas mind mõte sellest, et saan kanda tema käevõru, killukest June’ist. Kannan seda kui sümbolit. See on mulle väga väärtuslik.
Hugole jäi käevõru silma ja ta pani seda pahaks. Ta tahtis selle minu õrritamiseks ära võtta. Kui ta minu käsi väänas, klammerdusin kõigest väest ehte külge, lastes Hugol mulle haiget teha.
June kartis, et Henry võib mind tema vastu üles keerata. Mida ta ometi kardab? Ütlesin talle: „Meie vahel on üks imeline saladus. Kõik, mida sinu kohta tean, tuleb mu enda kogemusest. Usun sinusse ainiti. Mis mul sellest, mida Henry räägib?“
Siis kohtasin Henryt juhuslikult pangas. Ehmusin, kui avastasin, et ta ei salli mind. June rääkis, et meie suhe muudab Henry rahutuks ja ärevaks, sest ta on naiste peale armukadedamgi kui meeste peale. Kindel see, et June külvab enda ümber sõgedust. Henry, kes varem mind erakordseks inimeseks pidas, ei salli mind enam. Hugo, kes harva kedagi vihkab, ei salli June’i.
Конец ознакомительного фрагмента.
Текст предоставлен ООО «ЛитРес».
Прочитайте эту книгу целиком, купив полную легальную версию на ЛитРес.
Безопасно оплатить книгу можно банковской картой Visa, MasterCard, Maestro, со счета мобильного телефона, с платежного терминала, в салоне МТС или Связной, через PayPal, WebMoney, Яндекс.Деньги, QIWI Кошелек, бонусными картами или другим удобным Вам способом.
