on>
Koostanud
Sverre Lasn
Kaanefoto
Ducati
Raamatu koostaja on tänulik abi ja nõuannete eest järgmistele inimestele:
Andres Lasn
Neeme Ervin
Erko Sinisalu
Rain Inno
Georg “Korke” Leonov
Tarvo Kallas
Leevi Varm
Erik Konka
Olavi Tõnisson
Heiti Piip
Lisaks isiklikele kogemustele on raamatu koostamisel kasutatud erinevaid motoraamatuid nii Euroopast kui ka Ameerika Ühendriikidest, samuti on kasutatud internetimaterjale ja paljude kogenud mootorratturite tähelepanekuid nii sõiduvarustuse kui ka turvalisuse kohta.
Raamat on mõeldud abimeheks kõigile mootorratastest ja tsiklisõidust huvitatud inimestele.
Esmaabi peatüki koostamisel on peatüki autor dr. Andres Lasn kasutanud lisaks Tartu Ülikoolis ja praktilise töö käigus kogunenud teadmistele ka ameeriklaste esmaabijuhendit “2010 & 2015 American Heart Association and American Red Cross Guidelines for First Aid”.
© Kujundus ja tekst Sverre Lasn, 2018
ISBN 978–9949–9481–8–5
ISBN 978-9949-7400-2-4 (epub)
Teekond mootorratturiks
Kui oled selle raamatu leidnud, oled ilmselt oma südame juba mootorratastele kaotanud. Kui aga raamatu kaanest kaaneni läbi loed, siis kahtlustan, et sinu tõmme motomaailma vastu on keskmisest tõsisem.
Tsiklisõiduga alustamine muutis mu elu, sest oli autosõidust niivõrd erinev. See oli vahetu. Ruum minu ümber muutus äkki avaraks ja ma tunnetasin liikumist kogu keha ja hingega. Mootorrattasõit haaras mind täielikult. Milline kaif!
Ma ei tea kedagi, kes peaks mootorrattaga sõitmist tööks. Isegi motopolitseinikud pole päris tavalised politseinikud ja ma kipun uskuma, et nad ajavad oma asju tsikli seljas just sellepärast, et neile meeldib tsikliga sõita ja neile makstakse sõitmise eest isegi peale. Iga tsikli seljas veedetud hetk tuletab sulle meelde, et oled elus ja elada on mõnus. Seda muidugi juhul, kui sa pole terve päeva lausvihmas vettinud ja su tuhat kilomeetrit sadulas püsinud tagapalged pole juba mitu tundi tsiklisõidu mõnususe kohapealt hoopis teisel arvamusel.
Ma õppisin esmased tsiklijuhtimisvõtted ära üsna kiiresti ja kuigi mu töökoht asus napilt nelja kilomeetri kaugusel, kujunes igast kojusõidust saja kilomeetri pikkune või pikemgi seiklus. Suve lõpus olin seda meelt, et läbitud 15 000 kilomeetrit on teinud minust vilunud rattavõluri, midagi Lembit Teesalu ja Valentino Rossi vahepealset. Selline kõrgendatud arvamus püsis hetkeni, mil Tabasalu kandis kurvist otse välja põrutasin. Teate seda kahaneva raadiusega kurvi, kui Tallinna poolt Tabasalu panga poole sõita, otse mäe all. Ratast võsast välja tirides mõistsin, et mootorrattur olla on tore, aga elus mootorrattur olla on veel toredam ja elus püsimiseks oleks tark tsikliga päriselt sõitma õppida.
Minus tekkis huvi, mis asjaolud põhjustavad tsiklisõidu ajal ohtlikke olukordi, miks ühte või teistpidi lenksust sikutades tsikkel täiesti vastu minu ootusi käitub ja miks tagapiduriga pidurdades tagaratas nii kergesti blokeerub. Kuidas on võimalik, et üks mootorrattur läbib kurvi nagu õlitatud välk, aga teine, kellel kõrtsis on hoopis kõvem jutt, samast kurvist vaikselt läbi podistab nagu vanaisa. Sain ära proovida, mis tunne on, kui sõidu ajal keset sihverplaati laksatab mesilane, mis pani mind mõistma, et visiiril on lisaks tuulepüüdmisele ka teisi plusse. Olen end mitu korda väikese kiiruse pealt külili pidurdanud ja kõigi pealtnägijate rõõmuks uhke restorani ees koos rattaga ümber kukkunud, sest unustasin rattatoe korralikult lahti teha.
Paljud mind tabanud viperused oleksid jäänud olemata, kui mul oleks käepärast olnud asjatundlik raamat, mille abil oleksin saanud õiget sõidutehnikat ja sõiduharjumusi lihvida. Tsiklisõidu ajal läbi elatud ohtlikud olukorrad on pannud mind analüüsima, mis selliseid olukordi on põhjustanud ja kuidas mul õnnestus ohtusid vältida.
Kiiresti ja ohutult sõitma õppida ei ole võimalik, kui sa ei mõista mootorrattale ja sõitjale mõjuvaid jõudusid, sõiduvarustuse kaitsefunktsioone, liiklusolukordade tekkepõhjuseid ja liiklejate automaatseid reaktsioone.
Mootorratta seadistusi muutes peab sul olema selge, mille jaoks sa midagi teed. Vales suunas muudetud seadistusega tsikkel muutub sõitjale ohtlikuks.
Kõik inimeste poolt loodu püsib eelmiste põlvkondade teadmiste laiadel õlgadel. Olen sellesse raamatusse kirja pannud nii enda kui ka mitmete vilunud motomatkajate, motokoolitajate ja motosportlaste kogemused. Käesolev raamat põhineb väga paljude inimeste teadmistel ja ma ei pahanda, kui soovid selle raamatu lehekülgedest oma sõprade tarbeks koopiaid teha.
Sinu käes on kolmas, seni kõige mahukam väljaanne „Motosõidu ABC“ raamatust. Kõige rohkem olen lisanud selgitusi, täiendusi ja illustratsioone mootorratta tehnilise poole peatükkidesse. Täiesti uutes peatükkides käsitlen motomatkamise ja varaste vastu tegutsemise teemasid.
Raamat on jagatud kolmeks suuremaks osaks: esimese osas tuleb juttu sõidutehnikast ja sõidu turvalisusest, teises motosõiduvarustusesest ja kolmandas mootorrataste tehnilisest poolest, hooldusest, rehvidest, kuluosadest, kasutatud tsikli ostueelsest kontrollist jne.
Mootorratta seadistusi puudutava kohta on mul üldine nõuanne: kui soovid ise oma mootorratta seadistusi muuta, peab sul olema selge, mida ja mille jaoks sa midagi teed, sest vales suunas muudetud seadistusega mootorratas võib muutuda sõitja jaoks ohtlikuks. Kui sa pole kindel, mida sa teed ja kas sa oskad seda teha, siis „pea nõu arsti või apteekriga“ ehk vii oma ratas töökotta spetsialistide hoole alla või lase neil enne seadistuse muutmist endale nõu anda. Ka kõige parematest sõiduoskustest on vähe kasu, kui su ratas pole tehniliselt korras või kui kasutad viimase piirini kulunud rehve või su tsikli kett on nii välja veninud, et puudutab juba rohkem teekatet kui tsikli ketirattaid.
Tõeliselt kiired ja head sõitjad jäävad kriitilistes olukordades rahulikuks ja võtavad vastu otsuseid, mis neid ja nende ratast säästavad. Hea sõitja lihvib pidevalt oma sõiduoskusi. Harjuta ja täienda ennast läbi elu, sest elukestev õpe – see tõde sobib ka heale mootorratturile.
Soovin sulle head lugemist, kurvilisi teid ja turvalist sõitu!
Sverre Lasn,
raamatu koostaja
Õiged sõiduvõtted
Maailmas tiirutab palju mootorrattureid, kes on oma sõiduoskustest väga heal arvamusel, kuid kes tegelikult hoopis takistavad mootorrattal toimimast ja liikumast nii, nagu ratta ehitus ette näeb. Kuna tavaliselt sõidavad sellised mootorratturid suure ohutusvaruga ning omavad head kaitseinglit, läbivad nad õnnetustesse sattumata kümneid tuhandeid kilomeetreid. Selliste ratturite „sõidukogemus” tähendab aastate pärast seda, et omandatud ja kinnistunud on terve sületäis valesid
