kõige olulisemaks pööramisviisiks ning soovitavad selle harjutamisega kohe algust teha ning muuta see sõiduvõte ainsaks ja sisseharjunud mootorratta pööramise võtteks.
Autoga sõites pole vastupööramist vaja kasutada, aga mootorrattaga sõites on just vastupööramine päästnud paljud ratturid õnnetusse sattumast.
Kiirendamine ja pidurdamine kurvis
Varem või hiljem mõistavad kõik mootorratturid, et üks suuremaid sõiduvigasid, mida teha saab, on liiga suure kiirusega kurvi sisenemine. Kurvi sisenemiseks peab olema valitud õige kiirus. Juba kurvis olles ja alles siis hoogu parajaks pidurdades väheneb rehvide pidamine, samuti püüab ratta inerts panna ratast otse liikuma, kuigi vaja oleks hoopis seda inertsi ületada. Õige kurvi sisenemise kiirus, paras kalle kurvi suunas, kerge gaasi lisamine kohe pärast pööramise alustamist ja gaasi pealhoidmine kuni kurvi keskpaigani tagab, et kõik mootorrattale kurvis mõjuvad jõud on tasakaalus ning kurvi läbimine õnnestub.
Kurvi keskel on õigeks sõiduvõtteks sujuv gaasi lisamine, sest see aitab ületada mootorrattale mõjuvaid tsentrifugaaljõudusid ja rehvid haarduvad teepinnaga palju paremini. Samuti viib gaasi lisamine ratta raskuse esirattalt rohkem tagarattale ja kerge esiosaga mootorratast on lihtsam juhtida, sest lisaks pole sedasi ka esiamordid liiga koormatud. Kui amordil on töövaru ehk ruumi sisse minna, on sõitjal varu rohkem kallutada. See võimaldab järsemate kurvide turvalist läbimist.
Juba tsikliga kaldes olles väldi esipiduri kasutamist.
Kui mootorratas on juba kaldes ja kaldes oleku ajal tekib vajadus pidurdada, siis esipidurit tuleb kasutada väga sujuvalt ja ettevaatlikult. Kuna esiratas keerleb sel hetkel oma ümaral ääreosal, vähendab esipiduri kasutamine rehvi pidamist veelgi ning sunnib ratast liikuma kurvist otsejoones välja. Järsult esipiduriga pidurdades pidurdad sa ratta „alt ära” ja põhjustad kukkumise.
Harjuta kindlasti kurvis pidurdamist. Tee seda alati ettevaatlikult ja jälgi kindlasti, et harjutamise ajal ei oleks vastu- või tagant tulevaid autosid. Ka mootoriga pidurdab tsikkel väga tõhusalt, harjuta ja õpi oma ratast tundma, kas äkki piisab gaasi mahalaskmisest ja sellega mootoripidurduse tekitamisest kiiruse vähendamiseks, kui avastad, et kurvi sisenemise kiirus oli liiga suur. Kuid ära unusta, et kurvi läbimise ajal mistahes moel pidurdades kaotab ratas alati osa pidamisest ja püüab inertsi mõjul liikuda otse, mida saab kompenseerida ja ratast järsemalt pöörama panna vaid gaasi lisamisega.
Kui puhtal asfaldil otse liikudes ja seejärel pidurdades esiratas blokeerub, siis hakkab ratas küll libisema, kuid üldjuhul ei põhjusta see veel kukkumist.
Instinktid – mootorratturi vaenlased
Inimesed reageerivad ohuolukordadele instinktiivselt ja selliste alateadlike reaktsioonide ülesanne on tagada ellujäämine. Instinktid käivituvad reflektoorselt, ilma neile mõtlemata. Ellujäämisinstinktidega on inimest varustanud evolutsioon. Näiteks pilgutab või suleb inimene silmad, kui keegi teda ootamatult ehmatab. Või tõmbab käe tagasi, kui see kõrvetada saab.
Kui tegemist on mootorrattasõiduga, võivad mitmed alateadlikud refleksid osutuda lausa eluohtlikeks. Kui sõitja oleks osanud ohuolukorras reflekse taltsutada ja teadlikult käituda, oleks selliste reflektoorsete reaktsioonide tagajärjel toimunud õnnetused jäänud toimumata. Kuna selliseid instinkte on väga raske või peaaegu võimatu välja lülitada, tuleb pidevalt harjutada ohuolukordades käitumist, et õppida oma ürgseid instinkte kasvõi osaliselt valitsema.
Üks kõige levinum sõiduvigu tekitav reaktsioon on ohtu märgates käte kangestumine ja selja sirgeksajamine, valmistudes sedasi justkui kokkupõrkeks ja püüdes end selle vastu kaitsta. Nii kaob ratta juhtimiseks vajalik lõdvestunud ja rahulik sõiduasend ja ohuallikast ei suudeta mööda sõita.
Mootorratas on nagu relv, millega tabad just seda, mille poole vaatad. Ära jää ohuallikat põrnitsema!
Teiseks levinud reaktsiooniks on pilgu kinnitamine ohuallikale. Kogu tähelepanu on koondunud takistusele või ohule, näiteks kõrvalteel lähenevale autole, ja jälgitav auto tõmbab sel juhul nagu magnetiga enda poole. Ega asjata ei öelda, et mootorratas on nagu relv, sellega tabad just seda, mille poole vaatad. Selline ohu „sihtimine” on väga tihti mootorrattaõnnetuse põhjuseks.
Kui kurv osutub järsemaks kui on arvestatud, käitub seni vaid autot juhtinud inimene tõenäoliselt nii: kuna autot juhtides tuleb rooli keerata veelgi rohkem kurvi suunas, keeratakse ka mootorratast juhtides lenksu kurvi suunas. Nagu vastupööramise näide õpetas, püüab ratas end nüüd sellise tegevuse tagajärjel hoopis püsti tõsta ja sõidujoon muutub veel laiemaks. Alateadliku reaktsiooniga saavutatakse seega täpselt soovitule vastupidine olukord.
Kurvis kiputakse gaasi maha laskma, mis mõjub umbes samamoodi nagu tagapiduri kasutamine. Gaasi vähendamine koondab ratta raskuse esirattale, mis raskendab ratta juhtimist. Sõidujoon muutub veel laiemaks kui algselt oli plaanitud, sest gaasiandmist vähendades või pidurdades ajab ratas end inertsi mõjul rohkem püsti ja püüab liikuda otse.
Kuidas valitseda ohtlikke instinkte
Ohtlike instinktide valitsemiseks:
ole teadlik vigu põhjustavaist reaktsioonidest;
tunne ära olukorrad, millesse sattudes ohtlikud instinktid käivituvad;
harjuta järjekindlalt end ohuolukordadele reageerima, et vältida reaktsioonide automaatset käivitumist.
Ohtlikke instinkte on võimatu täielikult välistada. Ka kõige kogenumad sõitjad ehmuvad vahel ja teevad vigu. Kuid ohuolukordades käitumist harjutades on võimalik oma sõidutehnikat tunduvalt parandada.
Millal käivituvad ohtlikud instinktid
Levinumad ohuolukorrad, kus ohtlikud instinktid käivituvad, on:
kurvi keskel tekib ebakindlus, et kurvi pole võimalik valitud kiirusega ilma teelt välja sõitmata läbida;
saad aru, et kiirus on kurvi läbimiseks liiga suur või osutub kurv arvatust palju järsemaks;
pead minema sügavamasse kaldesse, kui mugav tundub ja oskused lubavad;
sul tekib hirm, et rehvide pidamine kaob;
ees on takistus.
Ei ole vahet, kas oht on tõeline või kujuteldav, sest refleksid käivituvad paanikasse sattudes nii esimesel kui teisel juhul.
Kogenud sõitjad soovitasid mulle järgmist harjutust, mida on sobiv teha sõidu ajal. Harjutuse mõte on järgmine: vali endale sõites pidevalt mõni hetk, kus sa antud liiklussituatsiooni arvestades püüad ette kujutada, kuidas sa käituksid, kui peaks tekkima ohtlik olukord. Kuhu sa keeraksid, kas pidurdaksid, kas põikaksid takistusest kõrvale, millised on kõik võimalused olukorda sinu jaoks ohutult lahendada. Näiteks kui sulle tuleks sinu sõidureas vastu auto, kes teeb teisest autost möödasõitu, kui teele jookseb kass või väike laps, kui tee peal vedeleks just sinu poolt väljavalitud kohas mingi ese jne.
Selliste ülesannete lahendamisega
