jaoks lõppeda väga kurbade tagajärgedega.
Kui sa oled vähegi ringi vaadanud motofoorumites, on sulle kindlasti tuttav olukord, kus keegi püstitab küsimuse mõne sõiduvõtte kohta ja päevaga on mootorratturid tekitanud kümnete lehekülgede pikkuse arutelu, kus arvamused ja soovitused on üksteisele tihti risti vastukäivad. Tuttavate mootorratturite nõuanded võivad tunduda kasulikud, kuid kuidas saada aru, kas need on ka järgimist väärt?
Millised jõud mõjuvad mootorrattale
Varem või hiljem hakkab nutikas mootorrattur mõtlema, miks ratas läbib kurve kallutades kiiremini ja kergemini kui ilma kallutamata. Miks on mootorrataste rehvikuju ümar, mitte aga kandiline nagu autodel? Millised jõud mõjuvad rattale kurvis ja miks on pidurdamine kurvis ohtlik tegevus ja gaasi sujuv lisamine muudab kurvi läbimise kergemaks?
Kui sa tead, millised jõud mõjuvad liikuvale tsiklile, aitab see aru saada, kuidas mootorratas sõites käitub ja miks ta nii käitub. Füüsika tundmine annab sulle võimaluse ratast panna liikuma soovitud suunas, stabiilselt ja ohutult pidurdama või kiirendama. Mootorrattaga saabki teha vaid nelja asja: sõita ühtlase kiirusega, pöörata, kiirendada ja pidurdada.
Tasakaal kurvis
Newtoni seadus ütleb, et liikuv objekt, millele ei avalda mõju ükski väline jõud, jätkab kiirust ja suunda muutmata sirgjoonelist liikumist. Kui objektile mõjub mingi jõud, muutub kas tema liikumiskiirus või liikumise suund.
Püüdke ette kujutada sõitvat mootorratast tagantvaates. Kui mootorratas on otse, puutuvad rattad vastu maad täpselt ratta raskuskeskme all. See tähendab seda, et maa külgetõmbejõud on suunatud rataste ja maa kokkupuutekohtadesse ning ratta raskusjõud on täpselt läbi ratta raskuskeskme suunatud otse maa poole. Sellises olukorras püsib mootorratas oma kahel rattal tasakaalus.
Kui mootorratast kallutada, ei asu tema raskuskese enam otse rataste maaga kokkupuutekohtade kohal. Maa külgetõmbejõud ja ratta raskusjõud aga mõjuvad vastastikku ikka otse ülevalt alla ja alt üles. Sellises olukorras kukuks ratas pikali, kui teda ei mõjutaks veel mingi jõud, mis teda püsti hoiaks. Selliseks jõuks on tsentrifugaaljõud. Tsentrifugaaljõud püüab panna ringjooneliselt liikuva keha liikuma sirgjoones. Kui tsentrifugaaljõud, mis püüavad mootorratast püsti tõsta ja otse liikuma panna, on sama suured kui jõud, mis üritavad mootorratast kurvi sissepoole maha kukutada, siis on mootorratas tasakaalus ja läbib kurvi.
Vedrustus ja amortisaatorid
Mootorratta vedrustus ja amortisaatorid muudavad sõitmise mugavaks, kuid see pole nende põhiülesanne. Rehvid on sisuliselt kummipallid ja kui mootorratas sõidab maanteekiirusel üle teepinna ebatasasuste või läbi aukude, põrkaks ta ilma vedrustuseta nendel kummipallidel. Iga löök surub rehvi suure energiaga kokku, seejärel võtab rehv õhurõhu mõjul endise kuju ja sama energia vabaneb. Ratas hüpleks üles ja alla ning rehvide pidamine ja liikumisstabiilsus oleksid kogu aeg häiritud.
Vedrustuse põhiülesanne on hoida mootorratta rattaid kokkupuutes maaga. Mida optimaalsem see kokkupuude on, seda paremini juhitav on ratas. Ehk siis vedrude ja amortide ülesanne on neelata endasse sõidu ajal maapinna ebatasasuste poolt tekitatud üles-alla liikumised, nii et sõiduki vedrustatud raskus liiguks edasi sirgjooneliselt ja sõiduki rattad oleksid kogu aeg surutud ühesuguse tugevusega vastu tee pinda.
Mis on vedrustatud raskus ehk sprung mass ja vedrustamata raskus ehk unsprung mass? Vedrustatud raskus on sõiduki selline kaaluosa, mis asub vedrustusest ülevalpool, näiteks iste, bensiinipaak, osa raamist, sõitja ise, mootor jne. Vedrustamata raskus on sõiduki see kaaluosa, mis on ühendatud ratastega ja liigub üles-alla koos nendega, näiteks veljed, pidurisadulad, teleskoopamortide alumine osa, võllid, osa tagakiigest jne.
Vedrud jätkaksid üles-alla liikumist, kui miski neid maha ei rahustaks. Selle ülesande täitmiseks on mõeldud amortisaatorid. Amortisaatorites olev õli aeglustab vedrude kokkusurumist, samuti aeglustab ta ka vastupidist liikumist, laskmata vedrul ratast täie jõuga vastu maad lüüa. Amordiõli liigub läbi suhteliselt kitsaste kanalite ja ratas asetub tänu sellele sujuvalt ja vaikselt tagasi teele. Selline õli edasi tagasi liikumine amordis sunnib ratta võimalikult optimaalse stabiilsusega teel püsima.
Lõdvestunud sõiduasend on sujuva sõidu eelduseks.
Mootorrattal on veel üks tähtis „löögipehmendaja”, mis võib muuta ratta kas stabiilsemaks või ebastabiilsemaks – selleks on sõitja ise. Tuul raputab sõitja keha, samuti panevad augud ja teekonarused sõitja mootorrattal hüplema. Kui juhtrauda kõvasti pigistada ja hoida keha väga jäik, kanduvad kõik keha liikumised edasi ka mootorrattale. Lõdvestunud sõiduasend on sujuva sõidu eelduseks.
Vastupööramine
Kui ratas liigub juba kiiremini kui jalakäija kiirusega, on kallutamine ainus viis mootorratast soovitud suunas pöörata. Ka on mootorrataste rehviehitus ja -kuju mõeldud kurvisõitu hõlbustama. Mootorrattarehv on ümara servaga, seega on rehvi läbimõõt keskel suurem kui rehvi äärtes. Ratast kallutades puutub vastu maad väiksema diameetriga rehvi osa, ratas teeb väiksema diameetriga ringi ja keerab kiiremini ja järsemalt soovitud suunas kui ratast püstiasendis hoides. Esihargi geomeetria ja rehvi ümara äärega profiil panevadki mootorratta pöörama, kui teda kallutatakse.
Mootorratast saab kallutada oma keharaskusega, viies keharaskuse kord ühele, kord teisele poole ratast, kuid see on aeglane ja ebatäpne viis ratast juhtida. Palju tõhusamalt saavutab sama eesmärgi, kui korraks käesurvega lükata lenksu soovitud pööramissuunale vastupidises suunas. Seda nimetataksegi vastupööramiseks ja selline sõidutehniline element on mootorratta tõhusal pööramisel kõige olulisem sõiduelement.
Kuidas vastupööramine töötab? Kõige lihtsam soovitus on järgmine: kui soovid keerata vasakule, siis lükka korraks vasaku käega vasakut lenksupoolt ettepoole. Kui soovid keerata paremale, siis lükka parema käega paremat lenksupoolt ettepoole. Sellise liigutuse mõjul läheb ratas lükkamisele vastassuunas kaldesse – tõugates kurvipoolse käega lenksu, saavutad ratta kalde vajalikus ehk kurvipoolses suunas.
Proovige seda algul väiksematel kiirustel, kuid vastupööramise mõju tundmiseks peate sõitma kiiremini kui jalakäijakiirus.
Mis siis täpsemalt juhtub vastupööramise ajal? Selline pööramissuunale vastupidine liigutus viib esiratta mootorratta liikumissuunalt kõrvale, inertsi jõul püüab mootorratas jätkata liikumist otsesuunas ehk siis kaldub pööramisliigutusele vastupidises suunas ja seega lähebki kaldesse täpselt sõitjale soovitud suunas. Vastupööramise ajal käivituvad ka tsentrifugaaljõud, lükates ratast samuti soovitud suunas.
Vastupööramine on kõige tõhusam viis mootorratast soovitud suunas pöörata.
Vastupööramine on kõige tõhusam viis mootorratast pöörata. Vastupööramise põhiline eelis lihtsalt kallutamise ees on selles, et vastupööramist kasutades saavutate pööramiseks vajaliku kalde palju kiiremini ja täpsemalt ning see on suureks abiks, kui kurv osutub järsemaks kui arvasid või kui on vaja mööda põigata ootamatult teele tekkinud takistusest. Soovitan sul ennast motokoolitusele kirja panna, sest just seal saad turvaliselt seda sõiduvõtet harjutada.
Kiiruse
