Kõlu kuld 2. Erkki Kõlu
Чтение книги онлайн.
Читать онлайн книгу Kõlu kuld 2 - Erkki Kõlu страница 12
„Et raha teenida.”
„Miks sul on vaja raha teenida?”
„Et sind toita.”
„Tead, paps, ma ei tahagi praegu süüa, nii et sa võid minuga julgesti mängida.”
☺
„Isa, osta mulle šokolaadi!” nuiab Mann.
„Sa oled maiustuste jaoks juba liiga suur.”
„Liiga suur? Kas ma võin siis suitsetada, juua ja poisse koju tuua?”
„Hea küll. Tahad sa tavalist või pähklišokolaadi?”
☺
„Paps, millal sa selle vana kelgu ükskord rõdult minema viskad?”
„See on legendaarne kelk, tütreke. Hommikul viiisin ma su sellega lasteaaeda, aga õhtul tõi ema mu sellega õllekast koju.”
☺
Mann räägib tükk aega emaga, läheb siis isa juurde, vaatab teda tähelepanelikult ja küsib:
„Paps, kas sul lapsi on?”
„Mis mõttes?” ei saa isa aru. „Veel või?”
„Ei – üldse?!”
☺
6-aastane Mann leiab oma toast ämbliku, tõstab ta ettevaatlikult nurka ja läheb isa juurde:
„Issi, ma hoolitsen ämbliku eest!”
„Kuidas sa tema eest hoolitsed?”
„Ma ei tapa teda.”
☺
Mann vaatab, kuidas tema vanemad end peole minekuks riidesse sätivad. Kui isa smokingit selga ajab, hoiatab tüdruk:
„Issi, sa ei peaks seda kandma.”
„Miks siis mitte, kullake?” küsib isa.
„Iga kord, kui sa seda kannad, on sul järgmisel hommikul jube peavalu.”
☺
Mann tuleb koju:
„Ema, Juku palus mul puu otsa ronida.”
„Tütreke, ta tahtis arvatavasti su trussikuid piiluda.”
Järgmisel päeval tuleb Mann koju:
„Ema, Juku palus mul jälle puu otsa ronida, aga ma olin kaval ja peitsin trussikud taskusse.”
☺
„Möödunud sajandil oli naistel kombeks peretüli ajal nõusid puruks peksta,” räägib ema tütrele.
„Aga nüüd?”
„Aga nüüd on selleks vanad mobiiltelefonid. Sa ju tahad, et ta vabandaks ja sulle uue ostaks, eks?”
☺
Isa hakkab oma väikest tütart magama panema. Mõne aja pärast läheb tütar tuppa ema juurde ja ütleb:
„Kõik.”
„Mis kõik?” ei saa ema aru.
„Paps jäi magama.”
☺
„Mamps, meil on veetoru katki. Tuleb torumees kutsuda.”
„Eh, Mann, sa oled veel liiga väike, et seksist mõelda!”
☺
„Paps, kes on lits?” küsib Mann isalt.
„Taevas hoidku! Kust sa sellist sõna kuulsid?”
„Lasteaias. Juku ütles, et ma olen lits. Sest talle ma enam ei anna. Annan hoopis Toomasele.”
„Mida-mida?!”
„Kaisukaru. Ei anna Jukule enam oma kaisukaruga mängida.”
„Jumal tänatud … Sinu Juku on idioot. Aga lits on halb naine.”
„Miks halb?”
„Sest ta on müüdav.”
„Tähendab, tädi Tiina on lits? Ta ju töötab poes. Järelikult on lits.”
„Ei, tädi Tiina ei ole lits, kuna ta müüb riideid. Aga lits müüb ennast.”
„Kuidas – ennast?”
„Väga lihtsalt. Kes tahab, võib teda osta. Kindlaks ajaks.”
„Milleks?”
„Et magada.”
„Magada?”
„Jah, ühes voodis.”
„Tuleb välja, et meie emme on lits?”
„Segi oled või?!”
„Aga ta ju magab sinuga raha eest.”
„Missuguse raha eest?”
„Sinu palga eest.”
„Eh … See ka mõni raha. Ei, minuga on ta armastusest. Vähemalt loodan seda …”
„Kuidas onu Jaaniga on?”
„Missuguse onu Jaaniga?”
„Teisest trepikojast. Kui sa komandeeringus olid, siis onu Jaan ööbis meie juures. Emaga ühes voodis.”
„Jaan? Meie voodis?! Ma sinu emale veel näitan! Igavene lits!”
„Imelik. Kas emme on lits, kui ta magas onu Jaaniga mitte raha eest, vaid armastusest?”
☺
„Sul on ju kõik olemas!” pahandab isa. „Käime jalgpalli ja hokit vaatamas, samuti kalal. Tsikli ma sulle ostsin, poksitrenni