sina varjus vedeled ja külma õlut naudid, kui meie kuuma päikese käes rabame?”
„Sest mul on nutti!” vastab Jaak.
„Mis mõttes?”
Jaak asetab käe puutüve ette ja käsutab:
„Löö vastu mu kätt nii kõvasti kui jaksad!”
Jaan annab rusikaga korraliku nätaka, kuid Jaak tõmbab käe eest ära ja Jaani rusikas tabab puutüve.
„Nägid? Ma taipasin oma käe eest ära võtta. See tähendabki, et mul on nutti!”
Jaan ronib tagasi kraavi ja ütleb Jürile:
„Ta ütles, et võib töötamise asemel õlut lakkuda, sest tal on nutti.”
„Mis mõttes?”
Jaan paneb käe näo ette ja käsutab Jürit:
„Löö vastu mu kätt nii kõvasti kui jaksad!”
☺
Turist näeb puu varjus pikutavat talumeest ja teeb juttu:
„Kuidas te talutöödega toime tulete?”
„Suurepäraselt,” vastab talunik. „Tahtsin oma maadelt mõned vanad puud maha võtta, aga siis tuli torm ja tegi kogu töö minu eest ära.”
„Väga huvitav.”
„Siis lõi välk tormi murtud puudesse ja säästis mind neid põletamast.”
„Uskumatu! Aga millega te praegu tegelete?”
„Praegu? Ootan maavärinat, et see kartulid maapõuest välja tooks.”
☺
Turist küsib talumehelt:
„Kuidas te selle õunapuu otsa saate, et õunu korjata?”
„Väga lihtsalt. Reks, siia!”
☺
Suurfirma keskastme juht Jaan satub stressi. Firma annab talle puhkust ja arst soovitab tal maale minna. Jaan sõidab tuttava talumehe juurde. Tema närvid kosuvad, kuid mõne päeva pärast hakkab igavus piinama. Ta küsib peremehelt tööd.
„Viska laudast sõnnik välja,” paneb talunik ette, olles kindel, et valgekrae selle tööga hakkama ei saa. Kuid paari päevaga on sõnnik laudast väljas ja Jaan nõuab uut tööd.
„Mul on 500 kana, kel tuleb pea maha võtta,” lausub talumees ja itsitab pihku: sellega külaline küll hakkama ei saa. Ent õhtuks on kõik 500 kana peata.
Kuna kõik raskemad tööd on tehtud, viib talunik Jaani kartulikuhja juurde:
„Väiksemad ühte kasti, suuremad teise.”
Õhtul läheb talumees tööd üle vaatama ja näeb: kastid on endiselt tühjad, nende vahel aga istub sügavais mõtteis Jaan.
„Kuidas siis nii?” imestab peremees. „Raskete töödega nagu sõnnikuviskamine ja kanade tapmine said suurepäraselt hakkama, aga lihtlabaste kartulitega mitte?!”
„Tead, ma olen juba 20 aastat keskastme juht,” vastab Jaan. „Ülemuste sita koristamise ja alluvatel peade maha võtmisega olen ma harjunud, aga sina ju nõuad, et ma otsuseid vastu võtaksin …”
☺
Mees metsas:
„Kägu-käoke, mitu aastat mul veel elada on jäänud? Miks sa vaikid, loll lin …”
☺
Kaks sõbrannat valmistuvad metsa seenele minema.
„Aga Mari, kes siis metsa meigituna läheb?!”
„Aga äkki kohtame karu?”
☺
Metsas kohtuvad kaks seenelist:
„Need pagana sääsed on mind ikka täiega ära tüüdanud!”
„Aga miks sa sosistad?”
„Äkki veel kuulevad mind ka.”
☺
Metsas kõnnib idioot ja näeb suurt seent.
„Oi! Seeneke!” hüüatab idioot ja tahab seenele jalaga virutada, kui see inimkeeli rääkima hakkab:
„Mis sul hakkas, idioot? Ma olen võluseen ja täidan kolm sinu soovi!”
„Kas tõesti? Sel juhul tahan ma normaalseks saada.”
Möödub sekund ja idioot tunneb end normaalse inimesena.
„Vau!” röögatab ta. „Lase või suurest rõõmust püksi!”
Oma märgi pükse vaadates taipab mees, et seen täitis tema teise soovi, ja ahhetab:
„Peast võib segi minna … Oi! Seeneke!”
☺
Kõrvuti kasvavad kaks seent: puravik ja kärbseseen.
„Näe, seeneline tuleb,” ütleb puravik hirmust värisedes. „Nüüd hakkab lõikama!”
„Lõikamise kohta ma ei tea,” vastab kärbseseen, „aga jalaga vastu kübarat saamine on mulle küll kindlustatud.”
☺
Linlane suvitab maal ja kiidab võõrustajale:
„Küll teil siin külas on alles hea ökoloogia!”
„Ökoloogia on teil linnas,” vastab maamees, „meil siin on loodus!”
☺
Kaks sõpra omavahel:
„Ma ei saa oma maakodus puhata, pidevalt on vaja midagi teha.”
„Aga sa ju ei tee seal midagi.”
„Sellepärast piinlengi: vaja oleks teha, aga mina ei tee.”
☺
