Talumees sööb koos hiljuti palgatud sulasega varajast hommikusööki, mis koosneb röstsaiast, rammusast munapudrust, peekonist ja kohvist. Mõeldes suurele hulgale tegemist ootavatele töödele, ütleb talumees sulasele, et vitsutagu parem nii, et see oleks ka lõunasöögi eest.
Sulane ei ütle midagi, laob taldriku teist korda täis ja jätkab söömist. Mõne aja pärast lausub talumees:
„Meil on nii palju tööd ees, et sama hästi võid juba ka õhtusöögi ära süüa.”
Sulane ei kosta ka selle peale midagi. Laob taldriku kolmandat korda täis ja jätkab vitsutamist. Kolmanda taldrikutäie ära söönud, lükkab sulane tooli lauast eemale ja asub tööriideid seljast koorima.
„Mida sa teed?” imestab talumees.
„Pärast õhtusööki ma enam tööd ei tee,” vastab sulane.
☺
Talumees ostab sebra. Tuleb naaber:
„Jaan, anna ratsutada.”
„Ratsuta, aga ettevaatlikult.”
Naaber teeb paar ringi ja kiidab:
„Kohe on tunda – välismaa värk ikka välismaa värk!”
☺
Kohtuvad kaks talumeest:
„Millal sa mulle võla ära maksad?”
„Millise võla?”
„Sinu mesilased käivad mu lilledelt mett korjamas, aga mett pole ma sinult saanud.”
„Hea küll, ma ütlen neile, et nad sinu lilledelt enam mett ei korjaks. Korja aga ise!”
☺
Vestlevad kaks talumeest:
„Eile saatsin oma poisitati metsa ja ta korjas õhtuks pool ämbrit mustikaid.”
„Minu tütar käis ka mõni päev tagasi metsas ja tõi koju terve ämbritäie mustikaid.”
„Äkki saadaks nad koos metsa?”
„Kas sa tõesti arvad, et nad koos poolteist ämbrit korjavad?”
☺
Talunik küsib sulaselt:
„Kas sa traktorit juhtida ja lüpsta oskad?”
„Juhtida oskan, aga teda lüpsta pole ma küll proovinud,” vastab sulane.
☺
Talunik uuele sulasele:
„Lähme, ma näitan sulle, kuidas lehma lüpsta.”
„Äkki peaks siiski vasikast alustama?” uurib sulane ettevaatlikult.
☺
Jaan armub maatüdrukusse, abiellub temaga ja kolib tema tallu elama. Naine armastab aga sageli tema linlike kommete üle nalja heita. Kord, kui neil on külalised, teeb ta abikaasa kohta märkuse:
„Jaan ei teadnud isegi seda, milline lehm välja näeb, enne kui mind kohtas!”
☺
Vallavalitsusse jõuab info, et talumees Jaan Tamm maksab oma töötajatele ebaõiglaselt vähe. Ametnik saadetakse asja uurima.
„Ma vajan sinu töötajate nimekirja ja palganumbreid,” ütleb ametnik Jaanile.
„Siin on üks sulane, kes on minu juures üle kolme aasta töötanud. Ma maksan talle 100 eurot nädalas pluss prii söök ja elamine. Siis on siin teine sulane, kes on minu juures töötanud poolteist aastat. Talle maksan ma 80 eurot nädalas pluss prii söök ja elamine. Ja viimaseks on siin veel üks idioot, kes töötab iga päev 18 tundi ja teeb ära 90% kogu tööst. Tema saab umbes 10 eurot nädalas, maksab oma toidu ja elamise eest ise ning iga laupäeva õhtul ostan ma talle pudeli viina.”
„Just selle idioodiga ma tahangi rääkida!” teatab ametnik. „Kus ta on?”
„Seisab parasjagu sinu ees!” vastab Jaan.
☺
Maapoiss: „Mu paps ei suuda kuidagi otsustada, kas osta tallu uus lehm või uus traktor.”
Linnapoiss: „Lehma seljas sõites näeks ta tobe välja.”
Maapoiss: „Seda küll, aga traktorit lüpstes paistaks ta veelgi tobedam.”
☺
Talumees tormab oma naise juurde:
„Ma parandasin katuse ära, lõhkusin ahjupuud, tapsin sea, puhastasin kaevu, võtsin kartuli üles, sillutasin tee ja …”
„Kuule, Jaan,” segab naine mõtlikult vahele. „Minu arust peaks see Viagra küll hoopis teistmoodi mõjuma.”
☺
Öö külas. Üks talunik vaikselt teise akna all:
„Jaan!”
Vastuseks kostab summutatud sosin:
„Mis on?”
„Tule välja!”
„Milleks?”
„Mul on siin lihapirukaid, marineeritud seeni, värsket kurki. Hakkame viina võtma!”
„Ma ei saa!”
„Miks???”
„Ma seksin praegu oma eidega, olgu ta neetud!”
☺
Laudas elav hiir märkas talunikku hiirelõksu üles panemas ning rääkis sellest kanale, lambale ja lehmale.
„Hiirelõks on sinu probleem,” vastasid nood, „meisse see ei puutu.”
Mõne aja pärast sattus hiirelõksu rästik ja hammustas mööduvat taluniku naist. Püüdes naist hüva roaga aidata, tappis talunik kana ja tegi temast suppi. Hiljem tappis talunik lamba, et toita kõiki sugulasi-tuttavaid, kes haiget külastama tulid. Lõpuks tappis talunik ka lehma, et selle lihaga kõiki matuselisi toita.
