idikas!”
„Kas teil linnas pole selliseid? Meil maal on selliseid tuhandeid!”
☺
Linnamees külastab väikest talu ja näeb, et talunik toidab oma sigu äärmiselt ebatavaliselt: tõstab sea õunapuu oksa kõrgusele ja siga sööb õuna otse puust. Seejärel tõstab talumees sea järgmise õuna juurde ja nii edasi, kuni põssal kõht täis saab. Nii talitab talunik ka teiste sigadega.
„See on sigade toitmiseks kõige ebatõhusam meetod,” lausub hämmastunud linnamees. „Mõelge, kui palju aega te kokku hoiaksite, kui lihtsalt raputaksite õunapuud ja laseksite sead maapinnale kukkunud õunu sööma!”
„Kuulge, härra, mida üks siga ka ajast teab?!” kohmab talunik vastuseks.
☺
Mees kõnnib mööda külavaheteed ja näeb ühel krundil suurt reklaamtahvlit kirjaga: „Müüa maja”, maja ennast pole aga kuskil näha.
„Küllap müüdi juba ära,” mõtleb mees.
☺
Venemaalt kolib Eestisse keevitaja Juri, asub maale elama ja läheb tööle kohalikku põllumajandusühistusse. Esimeseks tööks antakse talle adra keevitamine. Paari tunniga on Juril töö valmis ja ader saadetakse kohe põllule. Tunni pärast tuuakse ader tagasi ja Juri asub taas vigast atra keevitama. Nüüd peab ader põllul vaid pool tundi vastu.
„Mida sa seal Venemaal keevitasid?” tunneb ühistu esimees huvi.
„Peamiselt allveelaevu, aga neist ei tulnud küll mitte ükski tagasi!” vastab keevitaja.
☺
Ajakirjanikud küsivad talunikult:
„Kuidas teil sel aastal läinud on?”
„Suurepäraselt,” vastab talunik. „Viljasaak oli hea – leivata ma ei jää. Kartulisaak õnnestus samuti. Ja siga poegis mul ka.”
„Kas te ei tahaks selle eest meie peaministrit tänada?”
„Mille eest teda tänada? Ise kündsin, ise külvasin, ise lõikasin – kus see tema töö siin on?”
„Aga te mõelge veel!” manitsevad ajakirjanikud.
„Kui nüüd järele mõelda,” kratsib talunik kukalt, „siis emist ma tõesti ise käima peale ei pannud …”
☺
„Miks teil rukis ei kasva?” küsib ajakirjanik talumehelt.
„Sellepärast, et me teda ei külva!”
„Miks te siis ei külva?”
„Sellepärast, et ta ei kasva!”
☺
Ühelt Eesti ääremaa elanikult küsitakse:
„Kuidas teil seal elu on?”
„Nagu Marsil.”
„Selles mõttes, et teieni tuleb tükk aega sõita?”
„Ei, selles mõttes, et ka meil pole mingit elu.”
☺
Küla rahvamaja diskol astub noormees neiu juurde:
„Kas tantsid?”
„Veel mitte.”
„Siis läki – aitad mul traktori porist välja tõmmata!”
☺
Kolkakülas puhkavat meest kostitatakse puskariga. Pitsikese joonud, läheb mees algul näost valgeks, siis roheliseks ja küsib siis hingeldades:
„Mitu kraadi siin on?”
„Kraadidest ei tea ma midagi,” vastab peremees, „aga ühest pudelist aitab tosinaks kakluseks ja üheks tapmiseks.”
☺
Külatänaval istuvad kaks vanamemme ja ajavad juttu. Äkki ilmub tänava teises otsas nähtavale maastur, liigub aeglaselt edasi, toetub siis kaitserauaga vastu lohakalt üleslaotud tara ja rammib seda. Ja veel kord. Ja veel. Tara puruneb ja maastur lendab tara taga olnud kuristikku.
„Kas nägid, Maali?” küsib üks memm. „Veel üks niisugune, kes usaldab autonavigaatorit!”
☺
Vastu hommikut tabab talumaja tuulispask, mis rebib pealt katuse, tõstab üles voodi, kus talunik oma naisega magab, ja paneb selle kõrvalmaakonnas maha. Naine hakkab nutma.
„Ära karda, Mari,” lohutab mees. „Me ei saanud ju viga!”
„Ma ei kardagi,” vastab naine nuuksete vahel. „Ma olen lihtsalt õnnelik, kuna see on esimene kord 35 aasta jooksul, mil me koos väljas käime.”
☺
Kolkaküla rahvamajas peetakse pidu. Nagu alati, on selgi korral naisi rohkem kui mehi. Mõne aja pärast on pooled noormehed lootusetult purjus, ülejäänud aga kaklemise pärast rahvamajast välja visatud. Neli tundi pärast peo algust on jäänud ainult üks mees, kes vaikselt nurgas istub. Naised mõõdavad teda pilkudega ja kõige julgem läheb juttu tegema:
„Tere. Te pole vist kohalik, eks?”
„Olen küll.”
„Aga miks ma teid näinud ei ole?”
„Kinni istusin.”
„Kas kaua?”
„15 aastat.”
„Mille eest?”
„Lõin oma naise maha, raiusin tükkideks ja viskasin tükid jõkke.”
Naine läheb sõbrannade juurde tagasi ja sosistab:
„Tüdrukud, täitsa lõpp – nii kena mees, ja polegi abielus!”
☺
Väike külake. Öö. Pingil istuvad noormees ja neiu ning vaatavad taevasse.
„Kas sa seda tähte näed?” näitab noormees.
„Näen!”
