Juku jälgib hoolikalt, kuidas lehma joodetakse, ja lausub siis karjakule:
„Nüüd ma tean, kuidas piima veega lahjendatakse.”
☺
Vestlevad kaks talunikku.
„Ah, kui ainult oleks võimalik minu Punik kaelkirjakuga ristata!”
„Mis selles head oleks?”
„No kuidas ei oleks siis?! Too elukas annaks piima minu õues, aga rohtu sööks naabri omas!”
☺
Siga teeb kanale ettepaneku avada restoran.
„Nõus!” vastab kana. „Aga mis me talle nimeks paneme?”
„Mm … „Munad peekoniga”.”
„Ei, see ei lähe! Siis oled sina 100% äris sees, mina aga ainult osaliselt!”
☺
Talumees müüb laadal lehma, keegi ei tunne huvi. Tuleb üks vanamees:
„Pojake, las ma aitan sind!”
Taat ronib kivi otsa ja pistab karjuma:
„Inimesed! Te ainult vaadake seda lehma! Võrratust sugupuust ja hea piimaanniga, kahe kuu pärast aga toob veel ka vasika!”
Kohe piiravad sajad huvilised talumehe sisse ja ta müüb lehma sellele, kes kõige rohkem pakub.
Mööduvad aastad. Talumehe tütar jõuab abieluikka. Ta kutsub potentsiaalsed peigmehed kokku ja esitleb neile oma tütart:
„Te ainult vaadake teda! Ilus, tark ja sportlik, aga kahe kuu pärast sünnitab veel lapse!”
Seda kuuldes kaovad peigmehed kui tuul, tütar minestab, naine aga teeb läbi pisarate etteheiteid:
„Mida sa ometi tegid?! Millised kaks kuud? Missugune laps?”
„Ole vait, naine!” käsutab talunik. „Lehmast saab ainult sel kombel lahti!”
☺
Seafarmis ajab kogenematu traktorist ümber sõnnikulaadungiga järelkäru. Noormees jookseb ümber õnnetuskoha ja vannub. Tuleb farmi juhataja:
„Ära võta südamesse, kõigil juhtub. Teeme rahulikult suitsu ja peame aru, kuidas asja joonde saaks.”
„Mul pole aega,” vastab traktorist. „Jaan hakkab sõimama.”
„Teeme aga suitsu!” surub juhataja talle paki pihku. „Nüüd aga tuleks sööma minna, tühja kõhuga mõte ei liigu,” arvab juhataja, kui suits tehtud.
„Ei saa, pean kiirustama, muidu saab Jaan vihaseks,” närveerib noormees.
Juhataja viib traktoristi siiski kohalikku kõrtsi ja tellib pärast lõunasööki mõlemale 100 grammi viina:
„Noh, võtame kogu selle jama peale!”
„Ma ei saa, Jaan saab teada, pahandab.”
„Põrgu see Jaan, ära pabista, küll sa jõuad veel kõik asjad ära teha! Ja nüüd võiks terve pudeli võtta,” arvab juhata, kui pitsid tühjad.
„Ma parem lähen, muidu võib Jaan tõsiselt vihastada.”
„Kus see sinu Jaan õieti on?”
„Seafarmis. Jäi järelkäru alla.”
☺
Pull jääb vanaks. Samuti vanaks jäänud talumees otsustab oma kunagist lemmikut mitte piinata ja ostab noore pulli. Lehmakarja lastud noor pull hakkab kohe oma seemendamiskohustust täitma, vana pull aga puhistab läbi sõõrmete, kaevab sõrgadega maad ja teeb hirmsat häält.
„Mis sa nüüd, sõbrake?” imestab talunik. „Me pole ju enam noored, me ei saa selle asjaga enam hakkama. Meie sinuga sobime nüüd vaid päikesepaistel tukkuma.”
„Ma tean,” vastab vana pull. „Ma teen seda sõud igaks juhuks, et see noor tuulepea mind lehmaga segi ei ajaks.”
☺
Lehm satub tapamajja ja küsib kolleegilt:
„Kuidas siin siis elu on ka?”
„Täitsa normaalne, söödetakse nagu tapmiseks.”
☺
Sealauda ühes otsas sööb intelligentse näoga põrsas noa ja kahvliga. Tema vastas seisab suur siga, esisõrad poris, ja küsib õelalt:
„Kas arvad, et sinust ei saagi vorst, vaid hoopis peekonipirukas?”
☺
Purjus kult tuigub lauta. Emis pahandab:
„Ah sind joodikut! Oled jälle täis nagu inimene!”
☺
Munast koorub tibu, vaatab ringi ega saa millestki aru. Teda kõnetab teine tibu, kes on temast vaevalt viis minutit vanem:
„Mis sa vahid, kollanokk? Pole enne kana näinud või?!”
☺
Tibu küsib kanalt:
„Emme, kas mind tõi toonekurg?”
„Jah, ainult ära issile ütle!”
☺
Kana noomib tibusid:
„Kui teie isa vaid teaks, kuidas te käitute, siis keeraks ta end grillis ringi!”
☺
Kohtuvad kaks talumeest:
„Miks su kukk eile kanalas nii pööraselt kires?”
„Viisin ta talveajale üle.”
☺
Üks talunik külastab teist ja tunneb huvi:
„Miks
