Kõlu kuld 2. Erkki Kõlu
Чтение книги онлайн.
Читать онлайн книгу Kõlu kuld 2 - Erkki Kõlu страница 9
☺
Talumees räägib sõbrale:
„Eile läks mul lammas kaduma, kaks tundi otsisin.”
„Ja kust sa ta leidsid?”
„Kujuta ette, ta oli lõbumajja sattunud, ja kuni ta seal oli, teenis 100 eurot.”
☺
Mägedes küsib geoloog vanalt karjaselt:
„Ütle, vanaisa, palju su lambad aastas villa annavad?”
„Valged või mustad?”
„Näiteks mustad.”
„Mustad annavad kaks kilo.”
„Aga valged?”
„Valged ka kaks kilo.”
„Palju nad päevas sööta vajavad?”
„Mustad või valged?” täpsustab karjus.
„Näiteks mustad.”
„Mustad vajavad ühe kilo.”
„Aga valged?”
„Valged ka ühe kilo.”
„Kas sa mõnitad?!” pahvatab vihane geoloog. „Miks sa kogu aeg küsid, mustad või valged, kui tulemus on ikka ühesugune?!”
„Aga mustad on ju minu omad.”
„Aa …” ümiseb geoloog mõistvalt. „Aga valged?”
„Valged on ka minu.”
☺
Elatanud talunik tuuakse insuldikahtlusega haiglasse. Tahtes patsiendi vaimset seisundit kontrollida, küsib valvearst:
„Kui karjamaal sööb sada lammast ja seitse neist ära jooksevad, mitu siis karjamaale jääb?”
„Mitte ühtki,” vastab talunik.
„Ei, õige vastus on üheksakümmend kolm.”
„Te ei tunne lambaid, doktor!” muheleb vanamees. „Kui kas või üks neist otsustab putket teha, siis järgneb talle kohe kogu kari.”
☺
Vana vallatohter läheb metsatallu sünnitust vastu võtma. Maja asub nii eraldatud kohas, et seal pole elektritki. Arsti saabudes pole kodus kedagi peale sünnitava naise ja tema viieaastase poja. Tohter käsib poisil laternat kõrgel hoida, kuni ta sünnitust vastu võtab.
Poiss hoiabki laternat, ema pressib ja peagi on uus ilmakodanik käes. Arst haarab beebil pahkluudest ja annab talle laksu, et teda hingama ärgitada.
„Löö teda veel,” ütleb poiss. „Ta poleks tohtinud sinna üldse ronida!”
☺
Talumehel jääb hobune haigeks. Veterinaar vaatab looma üle ja teatab:
„Kui hommikul üles ei tõuse, panen ta magama.”
Hommikul hobune ei tõuse. Teda vaatama tulnud siga anub:
„Aja end ometi üles, sõber, muidu sured!”
Hobune ajab end meeletu vaevaga maast lahti. Seda näinud talumees on õnnest hullumas:
„See on ime! Seda tuleb tähistada! Sel puhul veristame sea!”
Moraal: ära kunagi topi oma nina teiste asjadesse!
☺
Talunik küsib loomaarstilt nõu:
„Mul on hobune, kes käib vahel normaalselt, aga vahel lonkab. Mida te soovitate?”
„Kui ta teil järgmine kord normaalselt käib, siis püüdke ta kohe ära müüa.”
☺
Talunik kutsub arsti ja palub tal oma põrsa üle vaadata:
„Ta võtab mul kaalus halvasti juurde.”
„Miks te minu poole pöördusite?” imestab arst. „Te oleksite võinud ikka loomaarsti kutsuda.”
„Ärge pahandage, doktor, aga ma ei usalda meie veterinaari absoluutselt, ta on liiga kõhn!”
☺
Üks farmer peab kaks kuud asjatoimetuste pärast oma farmist eemal viibima. Ta jätab farmi juhtima oma kõige ustavama kauboi. Pärast naasmist leiab farmer oma farmi ideaalses korras: nisu kasvab paremini, lehmad annavad rohkem piima ja kanad munevad rohkem. Kui farmer kauboile tunnustavalt õlale patsutab, annab too aru ka oma teistest saavutustest:
„Teate, boss, mul õnnestus isegi teie tütar tema igakuisest tervisehäirest terveks ravida!”
☺
Talunik märkab, et tema õunapuu otsas istub habemik juut ja sööb õunu. Ta tormab puu juurde ja karjub:
„Kas sa, närukael, pole piiblit lugenud või?! Seal on ju kirjutatud: sina ei pea varastama!”
„Küll see Eesti on ikka tore maa!” kiidab Rabinovitš puu otsast. „Istud siin üleval, pugid õunu, ja sulle tsiteeritakse veel piiblitki!”
☺
Kohtuvad kaks maameest:
„Kuulsin, et hakkad ära kolima?”
„Jah. Mis perspektiivi meie kolkas ikka on, kui kõige suurem ettevõte on matusebüroo?”
☺
Kohtuvad kaks külanaist:
„Su mees kaevab juba kuu aega kaevu. Miks nii kaua?”
„Esimene meeter läks tal kähku, siis aga juhtus vana Jaan mööda minema ja ütles vanarahva tarkuse: kaevu kaevates ei tohi vanduda, see rikub vee ära. Ja sellest ajast kaevu kaevamine praktiliselt seisab.”
☺
Kuum suvepäev. Kaks venda, Jüri ja Jaan, kaevavad