Kõlu kuld 2. Erkki Kõlu
Чтение книги онлайн.
Читать онлайн книгу Kõlu kuld 2 - Erkki Kõlu страница 22
☺
Viljandis maetakse kuulsat arsti. Inimesed liiguvad järjekorras tema haua äärde, et lahkunuga hüvasti jätta. Äkki trügib järjekorras ette üks mulk ja laskub haua ääres kõhuli.
„Mis sul viga on, Jaan!” sõitleb üks tuttav teda poolihääli. „Mine tagasi järjekorda!”
„Ma tahtsin veel ainult viimast korda konsultatsiooni küsida!” vabandab Jaan.
☺
Mulgi talunik istub hobuse seljas ja jälgib pilguga lennukit. Lennuk jõuab päris mulgi kohale, too ajab pea lausa kuklasse, kukub hobuse seljast maha ja saab surma.
Matustel küsib üks kauge sugulane leselt:
„Mis Jaaniga õieti juhtus?”
„Lennuõnnetus!” vastab lesk uhkelt.
☺
Mulgi lesk küsib mulgist arstilt:
„Doktor, millised olid mu mehe viimased sõnad?”
„Ta ütles: „Andke mu naisele edasi minu viimane soov: „Mari, maksa arstile vastu vaidlemata nii palju, kui ta küsib – ta oli minu vastu nii tähelepanelik ja hoolitsev.””
☺
Mulgimaa pealinna Abja kalmistul seisab uhke marmorist mälestussammas, millele on suurte kuldsete tähtedega kirjutatud:
„JAAN TAMM”
Selle alla on väikeste tähtedega lisatud:
„Oma kallile naisele Marile.”
☺
Kohtuvad kaks mulki:
„Sul on kena kuub.”
„Ma tean. Seda kandis veel mu isa. Samas kuues ta ka maeti.”
Must huumor
„Emme, mis on must huumor?” küsib Juku.
„Kas näed seda kätetut meest? Mine ja palu tal plaksutada.”
„Emme! Ma olen ju pime!”
„See ongi must huumor.”
☺
Naine lamab sünnitusmaja palatis. Tuleb õde:
„Teil sündis poeg.”
„Hurraa, temast saab suur jalgpallur!” hüüab rõõmus ema.
„Ei, saa, sest tal pole jalgu.”
„Sel juhul saab temast suur pianist!”
„Ei saa, sest tal pole käsi.”
„No siis saab temast suur matemaatik!”
„Ei saa, sest tal pole pead.”
„Ah! Tooge mu poeg kohe siia!”
Õde toob palatisse kõrva.
„Pojake!” hüüab ema.
„Ärge karjuge, ta on kurt!”
☺
„Tere! Kas te tahaksite jumalast rääkida?”
„Doktor, minge metsa oma musta huumoriga!”
☺
Mees siseneb nina-kõrva-kurguarsti kabinetti, tõmbab püksiluku lahti ja lööb lauale siniseks tõmbunud peenise.
„Teil on ju hoopis androloogi juurde vaja,” ütles arst.
„Oodake, doktor, kuulake mind ära. Ma käin igal reedel sõpradega saunas ja seal võtame napsi.”
„Ma olen nina-kõrva-kurguarst, mitte narkoloog!”
„Laske ma räägin, siis saate aru, et mul on just teie juurde vaja! Pärast saunas käimist hakkame napsi võtma ja mängime sellist mängu: kõik istuvad reas laua taga ja panevad oma peenise lauale. Mängujuht hüüab „Hopp!” ja virutab ahjuroobiga lauale. Pärast „hoppi” tuleb peenis laualt kähku ära tõmmata, kes hiljaks jääb, see … Näete ise!”
„Oi-oi-oi, pahad lood! Teil on otsekohe psühhiaatrit vaja!”
„Ei, mul on vaja nimelt teid! Häda on selles, et ma ei kuule seda „hoppi!”!”
☺
Juku: „Vaata, emme, leevike! Kas sul leiba on?”
Ema: „Söö ilma leivata!”
☺
„Kas ma näen siis tõesti nii hirmus välja?” küsib tütar emalt.
„Praegu pole enam viga midagi,” vastab ema, „aga kui sa sündisid, ütles arst: „Kui ta liigutab, laske maha!””
☺
Maal asuva pimedate kooli direktor pöördub kehalise kasvatuse õpetaja poole:
„Kuidas sa lapsed nii hästi jalgpalli mängima õpetasid?”
„See oli lihtne,” vastab õpetaja. „Ma panin palli sisse kellukese. Kui lapsed kellukest kuulevad, siis nad taipavad, kus pall on, ja saavad seda lüüa.”
Sel hetkel tormab direktori kabinetti hirmunud silmadega vanamemm ja karjub:
„Kas teie pimedad lapsed mängivad väljas jalgpalli?”
„Jah, need on meie lapsed,” vastab direktor. „Mis teil pimedate laste vastu on?”
„Mitte midagi, aga juba viis minutit peksavad nad mu lehma jalaga!”
☺
Liivakastis istuvad kaks tüdrukut, üks naerab lõbusalt, teine nutab kibedasti.
„Mis juhtus, tüdrukud?” küsib mööduja.
„Tädi Maali viiendalt korruselt hakkas pesu rõdule kuivama panema,” seletab naerev tüdruk.