säilitada, et andis naise soovile järele. Viimastel kordadel on Kiltril rahulik olnud ja kaua me seal oleme, mõtles ta. Veerand tundi, mitte rohkem.
Seekord läks aga kõik teisiti. Hea seegi, et pätid saabusid nende lahkumise eel ning nad jõudsid saabujate eest kadakate vahele joosta! Ja õnneks oli Ott auto igaks juhuks teisele teeharule parkinud. Metsatukk aitas autohäält summutada ja koer lõugas ka kui pöörane. Nii õnnestuski neil tasase sõiduga märkamatult eemalduda. Maanteel vajutas Ott gaasipedaali see-eest peaaegu põhja.
Seda hullem torm Tule tänaval valla pääses. Kerli küttis end kiiresti üles ega valinud enam sõnu. Refrääniks kujunes lause:
„Seda ma poleks sinust küll uskunud, et sa kurjategijatega mestis oled!“
Ükskõik kui palju Ott asjaolusid selgitada või naist maha rahustada proovis, ei andnud need katsed tulemusi – Kerli karjus temast lihtsalt üle ja kogu lugu. Krooni pani pähe nüüdsama raadiost kuuldud värske ning kiiresti paisuv skandaal: keegi oli kusagilt ühe tuntud Eesti ärimehe vanad patud välja kaevanud.
Ja millised veel! Tema semud lõid igatahes juba häirekella – eks peaaegu kõigil lasus nii üht kui teist südamel.
Ines on ikka üle prahi naine! Ja julge pealekauba. Äkitselt sähvatas tal veel üks mõttevälgatus peast läbi. Ott jättis naisele vastamata ning asus mobiili näppima. Hurraa! Raha ongi laekunud. Ja tavalisest taksist kolm kord suurem summa. Korraks olen omadega mäel!
Märganud Oti elevil nägu, tabas taibukas Kerli seose ära. „Olen kindel, et ka tolles loos on sinu käsi mängus!“
Mees ei vastanud midagi. Sellest piisas. „Nüüd ma siis tean, mismoodi selliseid paljastusi tehakse – riskitakse nii enda kui ka lähedaste eluga!“
Säärast süüdistust kuuldes Oti kannatus katkes. „Lõpeta ükskord oma hüsteeria! Need skandaalid tulevad ja lähevad, sest üha uued trügivad asemele. Veskimõisas oli tegemist sootuks teise asjaga, mis minuga üldse seotud pole.“
Väga võimalik, et isegi on, aga Kerlil seda küll teada pole vaja.
„Ütle, mis elu see meil säärane on,“ nähvas Kerli ja tormas nuuksudes magamistuppa. Ott teadis, et peaks samuti sinna minema ning naise maha rahustama, aga seekord lihtsalt ei suutnud.
„Niipaljukest meil seda vaherahu siis oligi! Mulle igatahes aitab!“ karjus ta Kerlile järele. Rabas mõned kõige vajalikumad asjad kaasa ning läks ust paugutades jälle kodust ära. Teda saatis üheteistkümneaastase kasupoja vihkav pilk.
Mida sina, Martin, täiskasvanute elust ka tead? kihvatas võõrasisal peast läbi, aga ega sina süüdi pole, vaid ikka meie – saamatud hüsteerikud …
Kuhu siis seekord minna? Paljukest mul neid kohti valida on.
Конец ознакомительного фрагмента.
Текст предоставлен ООО «ЛитРес».
Прочитайте эту книгу целиком, купив полную легальную версию на ЛитРес.
Безопасно оплатить книгу можно банковской картой Visa, MasterCard, Maestro, со счета мобильного телефона, с платежного терминала, в салоне МТС или Связной, через PayPal, WebMoney, Яндекс.Деньги, QIWI Кошелек, бонусными картами или другим удобным Вам способом.
