Üks samm Wall Streetist ees. Peter Lynch

Чтение книги онлайн.

Читать онлайн книгу Üks samm Wall Streetist ees - Peter Lynch страница 4

Üks samm Wall Streetist ees - Peter Lynch

Скачать книгу

see osutuda väga tulusaks – see osa ettevõttest võidakse eraldada ja selle aktsiatega võib hakata börsil iseseisvalt kauplema. Või kui internetiäri nii edukas ei ole, kaitseb investoreid halvima eest tõik, et see on vaid suurema ettevõtte kõrvaltegevusala.

      Kolmas on kaudne kasu, mida traditsioonilised ettevõtted võivad Interneti abil teenida, kui see aitab vähendada kulu, muuta tegevust sujuvamaks, tõsta efektiivsust ja seeläbi ka rentaablust. Üks põlvkond tagasi paigaldati supermarketitesse vöötkoodiskannerid. See vähendas kadusid, tagas kauba üle parema kontrolli ja tõi poekettidele igakülgset kasu.

      Edaspidi sünnib ka Internetist ja selle teenijatest suuri edulugusid, kuid praegu on meil ainult suured lootused ja ebaefektiivsed hinnad. Ettevõtted, mille väärtus on täna 500 miljonit dollarit, võivad edaspidi triumfeerida, kümnemiljardised firmad aga ei pruugi ühel hetkel maksta enam punast krossigi. Kui ootustest saab reaalsus, on võitjad paremini näha kui praegu. Investoritel, kes neid siis näevad, on veel küllalt aega nende eelisest juhindudes tegutseda.

      Tagasi Microsofti, selle sajakordse juurde, millest ma mööda vaatasin. Koos Cisco ja Inteliga näitas see kõrgtehnoloogiahiid kohe algusest peale plahvatuslikku kasumikasvu. Microsoft tuli börsile 1986. aastal 15-sendise aktsiahinnaga. Kolm aastat hiljem võis aktsiat osta vähem kui dollari eest ja sealt edasi toimus kaheksakümnekordne kasv. (Aktsiat on selle aja jooksul korduvalt jagatud, nii et algselt ei maksnud aktsia tegelikult 15 senti – lähemat selgitust vaata alamärkusest leheküljel 38.) Kui lähenesite firmale nõnda, et ei usu midagi enne, kui pole oma silmaga näinud, ja ootasite aktsiate ostmisega seni, kuni Microsoft Windows 95-ga triumfeeris, olete ikkagi oma investeeringu seitsmekordistanud. Polnud tarvis olla programmeerija, et märgata Microsofti kõikjal, kuhu pilgu pöörasite. Igal pool mujal peale Apple’i õunaaedade oli kõigil uutel arvutitel Microsofti operatsioonisüsteem ja Microsoft Windows. Õunad olid kaotamas oma võlu. Mida enam arvuteid kasutas Windowsi, seda enam tarkvaraspetsialiste kirjutas programme Windowsile ja mitte Apple’ile. Apple suruti nurka, kus see müüs õunakaste 7–10 protsendile turust.

      Samal ajal pidasid need kastimeistrid, kes Microsofti programme jooksutasid (Dell, Hewlett-Packard, Compaq, IBM jt), halastamatut hinnasõda, et veel enam kaste müüa. See lõputu trügimine kahjustas kastimeistrite kasumit, aga Microsofti see ei puudutanud. Bill Gatesi firma ei osalenud kastiäris, vaid müüs kastidele „kütust”.

      Ka Cisco on esinenud silmapaistvalt. Aktsiahind on alates börsile tulekust 1990. aastal kerkinud 480 korda. Sellest uskumatust võitjast vaatasin ma samuti tavapärastel põhjustel mööda, aga paljudele see ilmselt kahe silma vahele ei jäänud. Kõige erinevamad ettevõtted palkasid Cisco appi, et oma arvuteid võrku ühendada, seejärel palkasid Cisco appi kolledžid, et ühiselamud arvutiseerida. Tudengid, õpetajad ja tudengeid külastavad vanemad pidid seda arengut kindlasti märkama. Ilmselt nii mõnigi tegi koju naastes pisut uurimistööd ja ostis Cisco aktsiaid.

      Mainin Microsofti ja Ciscot, et illustreerida selle raamatu põhiteemat ajakohaste näidetega. Amatöörinvestor võib välja noppida homseid suuri võitjaid, pöörates tähelepanu uutele arengutele tööl, poes, autosalongis, restoranis või igal pool mujal, kus mõni uus lootustandev ettevõte debüteerib. Kui see teema juba jutuks tuli, siis on vaja lisada ka selgitus.

      Mõtlematute väljaütlemiste poolest tuntud korvpallur Charles Barkley väitis kord, et teda on tema enda autobiograafias valesti tsiteeritud. Mina ei väida, et mind on selles raamatus valesti tsiteeritud, küll aga on mind ühes tähtsas asjas valesti tõlgendatud. Siin on minu lahtiütlus: Peter Lynch ei soovita teil osta oma lemmikpoe aktsiat lihtsalt sellepärast, et teile meeldib selles poes sisseoste teha, samuti ei pea te ostma tööstusettevõtte aktsiat lihtsalt sellepärast, et teile meeldib selle ettevõtte toode üle kõige, või restoraniketi aktsiat sellepärast, et teile maitseb sealne toit. Kui mingi kauplus, toode või restoran teile meeldib, siis annab see hea põhjuse ettevõtte vastu huvi tunda ja seda lähemalt uurida, aga see üksi pole veel piisav põhjus aktsiat omada! Ärge investeerige ühessegi ettevõttesse, enne kui te pole põhjalikult tutvunud selle ettevõtte kasumiväljavaadete, finantsseisu, turupositsiooni, laienemisplaanide ega muu taolisega.

      Kui teil on jaemüügiettevõte, on analüüsis veel üks tähtis tegur – kui ettevõte on laienemisfaasi lõpus, nimetan ma seda pallimängu analoogia põhjal „hilinenud sisseviskeks”. Kui mõni uus Radio Shack või Toys „R” Us on jalad alla saanud vaid kümnel protsendil riigist, siis on väljavaated hoopis teistsugused kui ketil, kel on poodidega kaetud 90 protsenti riigist. Peate silmas pidama, millest tulevane kasv lähtub ja millal see võib tõenäoliselt aeglustuda.

      * * *

      Pole aset leidnud midagi, mis kõigutaks mu veendumust, et tüüpilisel amatöörinvestoril on tüüpilise elukutselise fondijuhi ees eelised. 1989. aastal nautisid profid kiiremat ligipääsu paremale infole, aga see edumaa on nüüdseks kadunud. Kümme aastat tagasi said asjaarmastajad infot kolmel viisil: ettevõttelt endalt, Value Line’i ja Standard & Poor’si teabelehtedelt või amatöörinvestorile vahendusteenust osutavate maaklerifirmade analüütikute raportitest. Raporteid läkitati tihti peakorterist ja nende kohale jõudmiseks kulus mitu päeva.

      Tänapäeval on mitmesugused analüütikute raportid Internetis kättesaadavad ja iga veebilehitseja võib neid soovi korral kuvarile manada. Uudised teie lemmikettevõtete kohta saadetakse automaatselt teie e-posti aadressile. Te saate tuvastada, kas sisering on ostmas või müümas või kas analüütikud on aktsia reitingut tõstnud või langetanud. Võite ise oma meelepäraste parameetrite järgi välja sõeluda teatavate omadustega aktsiaid. Võite jälgida kõige erinevamaid investeerimisfonde, võrrelda nende tootlust ja teha kindlaks nende kümme suuremat investeeringut. Wall Street Journali või Barron’si veebiversioonis võite klikkida turuteabe nupul ja saada kiire ülevaade praktiliselt ükskõik millisest börsiettevõttest. Edasi võite minna Zacksi lehele ja saada mis tahes aktsia kohta kokkuvõte kõigi seda katvate analüütikute reitingutest.

      Veelgi, tänu Internetile on ka aktsiate ostmise ja müümise kulu väikeinvestorile drastiliselt väiksem, samamoodi nagu see vähenes institutsionaalsetele investoritele 1975. aastal. Online-kauplemine on surunud traditsiooniliste maaklerifirmade vahendus- ja tehingutasusid alla, jätkates sellega trendi, mis algas odavmaaklerite sünniga kaks aastakümmet tagasi.

      Võib-olla huvitab teid, mis on saanud minu investeerimisharjumustest pärast Magellanist lahkumist. Tuhandete ettevõtete asemel jälgin nüüd vahest viitkümmet. (Tegutsen jätkuvalt mitmesuguste fondide ja heategevusasutuste investeerimiskomisjonides, aga neis kõigis oleme palganud portfellihaldurid ja laseme neil valida aktsiaid.) Trendikad investorid võivad arvata, et Lynchi suguvõsa portfell näeb välja kui Uus-Inglismaa vanavara kogujate ühing. See sisaldab hoiu-laenuühistuid, mida ostsin ülimadalate hindadega ajal, mil selliseid ühistuid ei väärtustatud. Need aktsiad on teinud suurepärase tõusu ja mõningaid neist hoian ma endiselt. (Pikaajaliste võitjate müümine tõukab teid maksuameti karuturule – miinus 20 protsenti tulust.) Samuti on mul mitmeid kasvuettevõtteid, mida olen hoidnud 1980-ndatest, mõnda isegi 1970-ndatest saadik. Nende äri õitseb jätkuvalt, aga nende aktsiad paistavad endiselt olevat mõistlikult hinnastatud. Lisaks on mul tallel ikka veel rohkesti romusid, mis kauplevad minu ostuhinnast märkimisväärselt madalamal. Ma ei hoia neid pettumusevalmistajaid kangekaelsusest või nostalgiast. Hoian neid sellepärast, et kõigi nende ettevõtete finantsseis on hea ja neis on näha märke paremast tulevikust.

      Romud tuletavad mulle meelde tähtsa tõsiasja: te ei pea iga aktsiavalikuga raha teenima. Minu kogemuse põhjal võib kuus võitjat kümnest tuua kogu portfellile rahuldava tootluse. Miks nii? Teie kahjum on piiratud igasse aktsiasse investeeritud summaga (hind ei saa kukkuda alla nulli), aga kasumil pole mingit absoluutset ülempiiri. Investeerige 1000 dollarit romusse ja halvimal juhul kaotate võib-olla 1000 dollarit. Investeerige 1000 dollarit läbilöögivõimelisse ettevõttesse ja võite mõne

Скачать книгу